Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Mille poolest erinevad geneetiliselt muundatud petuuniad?

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
FOTO: Andrea Krawczyk/Scanpix

Põllumajandusamet teatas täna, et Eestis on müüdud geneetiliselt muundatud oranži värvi petuuniataimi, kuid tegelikult ei ole nende kasvatamine ega müümine Euroopa Liidus lubatud. Kuidas erinevad geneetiliselt muundatud petuuniad aga tavalistest petuuniatest?

Eesti Maaülikooli taimekasvatuse ja rohumaaviljeluse osakonna vanemteaduri Evelin Loidi sõnul on oranžide õitega petuuniad aretatud geenitehnoloogia abil ja need taimed sisaldavad lisaks enda DNAle ehk geneetilisele materjalile ka ühe lõigu maisi DNAst.

See maisi geen võimaldab vanemteaduri sõnul oranži pigmendi sünteesimist. «GMO petuuniad ei ole ohtlikud ei inimesele ega keskkonnale. Petuuniad on üheaastased taimed, ehk nad ei jätka kasvu järgmisel aastal. Ka seemned ei ole võimelised Eesti talve üle elama. Teadaolevalt ei ole nad võimelised ristuma kohalike taimedega,» selgitas Loit.

Maaülikooli vanemteaduri sõnul vajavad kõik GMO taimed ametlikku luba, et neid võiks Euroopa Liidu riikides müüa või kasvatada. «Oranžide petuuniate kasutamise või kasvatamise loa taotlust ei ole keegi esitanud ja seega neid ei või EL riikides kasutada ega kasvatada,» selgitas ta.

Ainsa GMO taimena võib kasvatada Euroopa Liidu riikides üht maisi sorti. Kasutusluba on aga erinevatel maisi, sojaoa ja rapsi GM sortidel, samuti sinistel nelkidel.

Mis on GMO taimed?

Tegu on kunstlikult geenide manipulatsiooni teel loodud/parandatud/muudetud taimesordiga.

Võrreldes tavapäraste sordi- ja tõuaretusmeetoditega on geneetilise muundamise erinevuseks võimalus kombineerida väga kaugete liikide geene.

Roheline ideoloogia on geneetiliselt muundatud taimede tootmise ja kasutamise vastu, sest nende kasvatamisega hävitatakse bioloogilist mitmekesisust

Tagasi üles