Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Marokos päevavalgele tulnud fossiilid kirjutavad ümber kogu meie ajaloo

10
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Kolba rekonstruktsioon Maroko leidude põhjal. Nüüdisinimese aju on muutunud aja jooksul piklikumast kerajamaks. | FOTO: Philipp Gunz, MPI EVA Leipzig (License: CC-BY-SA 2.0)

Loode-Aafrikast Marokost leitud pealuud ja kondid, mis pärinevad umbes 300 000 aasta tagant, muudavad oluliselt meie arusaamist ajaloost. Nimelt tõestavad need, et tark inimene Homo sapiens ilmus planeedile seni arvatust 100 000 aastat varem.

Marokost Jebel Irhoudi eelajaloolisest asulast ja arheoloogilisest väljakaevamiskohast leitud luud on praegu vanim leid nüüdisinimese kohta. Seni arvati, et meie liik sai alguse umbes 200 000 aastat tagasi. Maroko fossiilid tõestavad, et nüüdisinimese Homo sapiens sapiens’iga väga sarnased eellased toimetasid planeedil juba vähemalt 300 000 aastat tagasi, kirjutab Nature.

Ühe uuringu juhtivautori, Max Plancki evolutsioonilise antropoloogia instituudi professori Max Jean-Jacques Hublini kinnitusel esindavad leiud meie liigi Homo sapiens’i juuri.

«Me eeldasime, et tegu on arvatust vanema väljakaevamiskohaga, kuid ka meile tuli leitud fossiilide vanus ausalt öeldes suure üllatusena,» ütles Hublin teadusväljaandele Live Science.

Enne Maroko-avastust tehti vanimad Homo sapiens’i leiud Etioopias – need olid umbes 200 000 aasta vanused. Selle põhjal järeldati, et evolutsiooni Eedeni aed oli Ida-Aafrika. Marokost leitud fossiilid annavad märku aga sellest, et meie liik oli 300 000 aastat tagasi levinud üle Aafrika.

Ajakirja Nature andmetel algasid väljakaevamised eelajaloolises Jebel Irhoudi asulas juba 1960. aastatel. Toona olid arheoloogid aga arvanud, et leitud inimkolp ja tööriistad pärinevad nii 40 000 aasta tagusest ajast. Hiljem on välja pakutud sedagi, et Jebel Irhoudis elas mõni arhailine inimliik.

Hublin külastas Jebel Irhoudi esimest korda 1990. aastate alguses. Aja- ja rahapuuduse tõttu ei olnud tal enne 2004. aastat seal võimalik väljakaevamisi korraldada. Hublini eesmärk oli koos kolleegidega uusi meetodeid kasutades varasemad leiud täpsemalt dateerida.

Väljakaevamistel tulid päevavalgele aga ka uued säilmed, mis kuuluvad vähemalt viiele inimesele: kolmele täiskasvanule, ühele noorukile ja ühele seitsme-kaheksa-aastasele lapsele. Teadlaste hinnangul on nende vanus 280 000–350 000 aastat.

Uurijad võrdlesid Jebel Irhoudi leidude põhjal tehtud näokonstruktsiooni nüüdisinimese, neandertallase ja umbes 1,8 miljonit aastat tagasi planeedil elanud eellase omaga, kirjutab The Guardian. Tulemused näitasid, et enim sarnanes Maroko leidude põhjal konstrueeritud näokuju tänapäeva inimese omaga. Sarnane oli näiteks alumine lõualuu, ajumaht, hambad jne. Ainult nüüdisinimese aju on muutunud aja jooksul kerajamaks, kui oli Maroko inimesel.

Jebel Irhoudi asukate keha oli küll tugevam ja jässakam, kuid nende näokuju on Hublini sõnul tõesti väga sarnane tänapäeva inimese omaga: «Kui sellise näoga inimene praegu tänaval vastu tuleks, siis ilmselt vahet ei märkaks.»

Peale kolju- ja luufragmentide võtsid uurijad lähema vaatluse alla väljakaevamiskohast leitud tööriistad ja loomfossiilid, kirjutab Live Science. Tööriistade dateering annab Jebel Irhoudi asula vanuseks vähemalt 300 000–350 000 aastat.

Loomfossiilide põhjal võib aga öelda, et Jebel Irhoudi elanikud sõid tihti gaselle ning aeg-ajalt sebrasid ja metssigu. Arheoloogilisest väljakaevamiskohast leiti veel jäneste, leopardite, lõvide, rebaste, madude jt fossiile.

Kahe töörühma uuringute tulemused Marokost leitud fossiilide kohta ilmusid teadusajakirjas Nature.

Tagasi üles