Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Täna ajaloos 06.06: Teises maailmasõjas avati Saksamaa vastu Läänerinne

4
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Normandia dessant algas 6. juuni 1944 varahommikul | FOTO: Scanpix

1944  – liitlased avasid dessandiga Normandias Teise maailmasõja Läänerinde (teise rinde) Saksamaa vastu.

Teise rinde avamine ehk Saksamaa ründamine Normandia kaudu otsustati 1943. aasta Teherani konverentsil. Selle kavandamist alustati tegelikult juba kolm aastat enne selle toimumist.

Dessandi planeerimise juures oli kõige raskem maabumiskoha valik. Valikutena tulid kõne alla Biskaia lahe rannik, Bretagne'i põhjarannik, Normandia, Seine'i suudmeala Le Havre'i ümbruses, Pas de Calais' ja Hollandi ning Belgia rannik.

Lõpuks valiti maabumiskohaks Normandia rannik. Otsus oli igati edukas, sest sakslased ei uskunud viimase hetkeni, et Normandia ranna ründamine on suurdessandi algus. Arvati, et tegu on pigem pettemanöövriga.

Pärast kolm aastat kestnud kavandamist alustasid 130 000 meest, keda toetas 6000 laeva ja dessantpargast ning üle 10 000 lennuki, 6. juunil 1944 Prantsusmaal Normandias ajaloo suurimat kombineeritud dessanti.

6. juuni sündmused Eestis:

1558 – venelased vallutasid Vasknarva linnuse.

1631 – Tallinna gümnaasiumi pidulik avamine.

1876 – Carl Robert Jakobsoni eestvõttel toimus Viljandis Pärnu, Viljandi, Võru ja Tartu eesti põllumeeste seltsi esindajate koosolek.

1901 – loodi Tallinna Jalgrattasõitjate Selts Kalev.

1919 – Landeswehr vallutas Võnnu (Cēsise).

1931 – Tallinnas toimus Tallinna Spordi jalgpallimeeskonna ja Berliini Preusseni vahel matš, mille Tallinn võitis 3:0.

1934 – Kuressaare linnavolikogu avaldas linnapea Aleksander Lepikule umbusaldust.

1935 – Riigivanem Konstantin Päts külastas teel Poolast Eestisse Läti presidenti Alberts Kviesist.

1937 – esimene merenduspäev.

1940 – Eesti saadik Oskar Öpik esitas oma volitused Prantsusmaa presidendile Albert Lebrunile.

1993 – asutati/taasasutati Tartu Ülikooli Kliinikum.

Ja maailmas:

1523 – Gustav Vasa valiti Strängnäsis Rootsi kuningaks. Kalmari uniooni lõpp.

1644 – mandžud vallutasid Pekingi, algas nende üle 250-aastane valitsusperiood Hiinas.

1654 – Rootsi kuninganna Kristiina loobus troonist.

1659 – Rootsis Stockholmis ratifitseeriti Rootsi kuningriigi ja Vene tsaaririigi vaheline Vallisaare vaherahu

1660 – Kopenhaageni rahuga loovutas Taani Skandinaavia lõunaosa Rootsile.

1752 – Moskva tulekahju hävitas linnast kolmandiku.

1806 – Rootsi konstitutsiooni vastuvõtmine.

1809 – pärast kahtkümmend aastat valgustatud absolutismi tuli Rootsis taas võimule Riigipäev.

1873 – Viinis Schönbrunni lossis sõlmitud Venemaa ja Austria-Ungari keisrite (Aleksander II ja Franz Joseph I) konstitutsioonipakt pani aluse Kolmekeisriliidule. 22. oktoober 1873 ühines paktiga Saksamaa keiser Wilhelm I.

1882 – tsüklon Araabia meres põhjustas hiidlaineid, milles hukkus enam kui 100 000 Bombay elanikku.

1912 – 20. sajandi teine suurim vulkaanipurse, kui elustus Novarupta tulemägi Alaskas.

1913 – Hudson Stuck kolme kaaslasegs vallutasid esmakordselt McKinley mäetipu Alaskal (6194).

1944 – liitlased avasid dessandiga Normandias Teise maailmasõja Läänerinde (teise rinde) Saksamaa vastu.

1982 – Iisraeli väed tungisid Liibanoni ja okupeerisid 40% selle territooriumist.

Tagasi üles