Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

8 põnevat fakti: kuidas purustati Natsi-Saksamaa

11
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Nõukogude ja USA sõdurid 1945. aastal Berliinis | FOTO: dpa DENA/picture alliance / dpa DENA/Scanpix

Tänavu mais möödub 72 aastat Teise maailmasõja ühest tähtsamast sündmusest – Saksamaa tingimusteta kapituleerumisest. Kuidas selleni aga jõuti?

1.Pinged liitlaste vahel

Winston Churchill ja Jossif Stalin. Foto: Scanpix

Hoolimata sellest, et Suurbritannia ja USA olid Teises maailmasõjas liitlased Nõukogude Liiduga, ei kiitnud nad viimase poliitilist ideoloogiat sugugi õigeks. Suurbritannia peaminister Winston Churchill oli näiteks paadunud kommunismi vastane.

Churchill olevat pärast Hitleri enesetappu kaalunud isegi Saksamaa relvastamist, et võidelda Nõukogude Liidu vastu.

2. Kes saab vallutada Berliini?

Saksamaa pealinna Berliini vallutamine oli Teises maailmasõjas sümboolne ja muidugi ka poliitiliselt oluline tegevus. Stalin ihaldas oma sõjaväega Berliini vallutamist enim.

Lõpuks leppisid USA president Eisenhower ja Stalin kokku, et nende väed kohtuvad Dresdeni juures ja enne maid Berliini ei rünnata.

3. Stalin arvab, et liitlased petavad

Stalinil oli hirm, et USA tahab Nõukogude Liitu Berliini vallutamisest lihtsalt kõrvale jätta. Sellepärast andis ta oma kahele sõjaväeülemale Žukovile ja Konevile käsu võimalikult kiiresti Berliini rünnata.

Kuigi Konevi väed sisenesid Berliini eeslinna esimesena, andis Stalin käsu viimasel minna edasi edela suunas ning lasta Žukov vägedel vallutada Berliin ning heisata Nõukogude lipp Riigipäevahoone katusel.

4. Berliini vallutamine oli USA jaoks käega katsutav

USA-l oli tegelikult võimalik Berliin esimesena vallutada, kuid nad pidasid kokkuleppest kinni. 15. aprillil olid USA väed Berliini vahetus läheduses, kuid Eisenhoweri käsul läksid nad Dresdenisse Nõukogude Liidu vägesid ootama. Järgmisel hommikul alustas Žukov Berliini ründamist.

5. Salakaval Nõukogude Liit

Nõukogude Liidu sõjaväe juhid saatsid USA-le teateid selle kohta, et nad on tulemas Dresdenisse. Nii said nad kindlad olla, et USA ei alusta ise pealetungi Berliini.

6. Edu tuli Žukovile hiljem kahjuks

Kui oli kindel, et keegi Nõukogude Liitu Berliini vallutamisel ei ohusta, algas võistlus Žukovi ja Konevi vahel. Stalin andis lõpuks aga Žukovile ülesande vallutada Berliin ning heisata Nõukogude lipp Riigipäevahoone katusel.

Punalipu heiskamine Berliinis 1945. aastal. Foto: Scanpix

Žukov oli ka see, kes kirjutas alla Saksamaa kapitulatsiooniaktile. Pärast Teist maailmasõda hakkas Stalin tema populaarsuse pärast aga kartma ja saatis ta hoopis Odessa sõjaväeringkonda juhatama.

7. Jõhkrad vallutajad

Berliini vallutamises suri hinnanguliselt 200 000 saksa ja 150 000 NSVL sõdurit.

Nagu vallutajatele kombeks, rüüstasid ja varastasid ka Nõukogude Liidu sõjamehed pärast võitu. Ajaloolased arvavad, et vähemalt 100 000 naist langesid nende vägistamise ohvriks.

8. Berliini jagamine

Hoolimata sellest, et Berliini vallutas Nõukogude Liidu armee, ei saanud nad kogu linna siiski endale. Saksamaa jagati Suurbritannia, Prantsusmaa, USA ja Nõukogude Liidu vahel okupatsioonitsoonideks ning Berliin neljaks sektoriks.

Allikas: War History Online

Tagasi üles