Avastus: inimeste ja šimpansite ühine eellane võis elada hoopis Euroopas, mitte Aafrikas

Kaur Maran
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Inimeste ja meie lähimate sugulaste ühine eellane võis elada hoopis Vahemere idarannikul ja mitte Ida-Aafrikas, nagu on seni arvatud.
Inimeste ja meie lähimate sugulaste ühine eellane võis elada hoopis Vahemere idarannikul ja mitte Ida-Aafrikas, nagu on seni arvatud. Foto: HANDOUT/Reuters/Scanpix

Inimeste ja meie lähimate sugulaste ühine eellane võis elada hoopis Vahemere idarannikul ja mitte Ida-Aafrikas, nagu on seni arvatud, vahendab New Scientist.

Sellisele võimalusele viitavad Kreekast ja Bulgaariast leitud fossiilid. Tuleb välja, et veel 12 miljonit aastat tagasi oli Euroopa kõrgemate inimahvide paradiis. Mõni aeg hiljem, ligi 10 miljonit aastat tagasi, keskkonnatingimused aga muutused. Selle tagajärjel kadusid inimahvid meie maailmajaost ning koondusid peamiselt Aafrika asualadele, kus jagunesid juba tänapäeval tuntud inimesteks, šimpansideks, gorilladeks ja teisteks inimahvideks.

Bulgaariast leitud inimlase hammas. Foto: Handout/Reuters/Scanpix
Bulgaariast leitud inimlase hammas. Foto: Handout/Reuters/Scanpix Foto: HANDOUT/REUTERS

Selline on vähemasti seni levinuim teooria inimahvide evolutsioonilise ajaloo kohta. 2012. aastal avastati Bulgaariast aga inimlase hammas, mis lööb kogu teooriasse mõra. Nimelt on see vaid 7 miljoni aasta vanune, mis ei sobi aga üldse seniste teooriatega.

Nüüd ongi hamba avastanud Nikolai Spasski Sofia Loodusmuuseumist, Tübingeni Ülikooli teadlane Madelaine Böhme ja David Begun Toronto Ülikoolist avaldanud teadusartikli, milles käivad välja oma seletuse inimlaste ajaloo kohta. Nimelt väidavad nad, et hammas kuulus varasele inimlasele Graecopithecus’ele, kes püsis Euroopas veel kaua pärast seda, kui tema sugulasliigid olid lahkunud. Tegemist polnud ka tavalise ahviga, vaid tal olid selgelt inimlase tunnused.

Peale selle ühe bulgaaria hamba on Graecopithecus’e kohta teada veel vaid üks võrldemisi halvasti säilinud alalõualuu, mis avastati Ateena lähistelt 1944. aastal. Asitõendite vähesuse tõttu on Graecopithecus hetkel Euroopa kõige vähem uuritud inimahv.

7,175 miljon aastat tagasi elanud Graecopithecus freybergi lõualuu. Foto: Handout/Reuters/Scanpix
7,175 miljon aastat tagasi elanud Graecopithecus freybergi lõualuu. Foto: Handout/Reuters/Scanpix Foto: HANDOUT/REUTERS

Hammaste ja luude uurimisel selgus aga, et nende ehitus on väga sarnane inimlaste hammastega, kuid erineb olulisel määral šimpansite omadest.

Lisaks analüüsiti ka piirkonnas tollal valitsenud geoloogilisi olusid. Tuli välja, et 7 miljonit aastat tagasi laiusid Lõuna-Euroopas täpselt sellised kuivad savannid, mida peetakse ka inimlaste arengule vajalikuks keskkonnaks. Lisaks näitas hammaste dateerimine, et Graecopithecus elas isegi varem kui seni vanimaks eellaseks peetud Sahelanthropus (6-7 miljonit aastat tagasi).

Kuigi kaugeltki kõik teadlased ei ole inimeste Euroopa-päritolus lõpuni veendunud, näitab Balkani inimlase avastamine, et meie evolutsioonilises ajaloos ei pruugi kõik olla sugugi lõpuni selge.

Mille üle teadlased nüüd vaidlusi peavad, loe lähemalt New Scientistist.

Graecopithecus’t kirjeldav teadusartiklid ilmusid ajakirjas PLoS On (1; 2)

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles