Suurimad vead, mida kinolinal ajalooliste lahingute kujutamisel tehakse

Eva-Lotta Kivi
, Teemaveebide toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Andy Buchanan/AFP/SCANPIX

Filmid, mis peegeldavad kunagisi lahinguid või sõdu, on kindlasti suureks abiks ajaloo mõistmisel. Arvestada tuleb aga sellega, et need ei pruugi alati anda just kõige tõetruumat ülevaadet. 

Asjad, millega sõjafilmide tegemisel tihti eksitakse, vahendab War History Online:

Lahingupaikade muutmine

Filmides  on lahingute asukohti väga tihti muudetud või olulisi detaile välja jäetud. On mõistetav, et see on tingitud näiteks eelarve piirangutest või võttepaigast, kuid ajaloolises  mõistes eksitab see väga tihti vaatajat.

Filmis «Braveheart» (1995) on Stirlingi silla lahingust näiteks sild kui niisugune täielikult välja jäetud. Tegelikult mängis see lahingus aga väga olulist rolli – William Wallace'i juhitud Šotimaa sõjavägi ründas Inglismaa sõjaväge just sellel sillal. 

Stirlingi sild. Foto: Doug Houghton/Doug Houghton /Topfoto/Scanpix
Stirlingi sild. Foto: Doug Houghton/Doug Houghton /Topfoto/Scanpix Foto: Doug Houghton/Doug Houghton / Topfoto

Eepilised kõned ja värvikad sõjarüüd

Ilmselt paljud on sõjafilmides näinud mõnda stseeni, kus väejuht peab lahinguväljal pika ergutava kõne. Filmis võib see üsna efektsena näida, kuid tegelikult peeti kõik vajalikud kõned ära juba varem – sõjalaagris.

Lisaks eepilistele kõnedele on omamoodi humoorikad ka sõjameeste ühtsed ja vaatemängulised sõjarüüd.

Liiga lihtne tapmine 

Mis kasu on kaitsvatest turvistest Hollywoodi sõjafilmides? Ei olegi! Üheainsa noole või mõõgaga on võimalik neist läbi tungida ja inimene surnuks pussitada.

Hea näide sellest on filmi «Trooja» stseen, kus Hektor tapab Menelaosi. 

Liialt suitsiidsed sõdurid

Tihti tekib filme vaadates tunne, et sõjamehed justkui tahavad surma saada. Muidugi tuleb sõduril oma eluga riskida, kuid nii ennastohverdavad nagu mehed sõjafilmides on, vaevalt keegi oli.

Filmides võib näha palju tormijooksu vaenlase suunas, tegelikkuses hoiti aga rohkem kaitsepositsiooni. Muidugi leidus ka neid sõdureid, kes olid nõus jooksma üksinda vaenlase liini lammutama. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles