Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Laulupeo sihtasutus: laulupidu ei ole koht poliitilisteks mängudeks

4
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
FOTO: Toomas Tatar / Postimees / Scanpix

Laulupeo sihtasutuse teabejuht Sten Weidebaum ütles Postimehele, et laulupidu ei ole mitte vastandumise, vaid rahva liitmise üritus.

«Laulupidudel on loomulikult kogu pika ajaloo jooksul lauldud päris mitmetes keeltes – eesti, inglise, vene, itaalia, saksa, ladina.. Peale taasiseseisvumist on kava koostatud kunstilistest printsiipidest lähtudes. Nii koosnes näiteks 2009. aasta laulupeo esimene kontsert suuresti maailmaklassikast. Samal aastal olid ka tantsupeol kavas ernevate rahvaste tantsud – Soomest, Rootsist, Lätist, Venemaalt ja mujaltki,» vastas Weidebaum küsimusele, millised keeled peale eesti keele meie laulupidudel veel kõlanud.

Paraku ei ole keegi pidude pika ajaloo kohta statistikat pidanud, mistõttu ei osanud Weidebaum kiire otsingu põhjal ka öelda, millise aasta laulupeol viimati venekeelseid laule kuulda võis.

Laulupidude kavadest võib siiski leida, millal mis keeles viimati lauldud on:

Inglise keeles lauldi viimati aastal 2009, kui kutseliste kooride esituses kõlas Benjamin Britteni «Ballad of Green Broom».

Samal aastal lauldi ladina keeles Bruckneri «Ave Maria’t»

Samal aastal lauldi saksa keeles Beethoveni «Hallelujah’t» (Franz Huberi sõnadel)

Samal aastal lauldi itaalia keeles Verdi «Mustlaste koori»

2004. aastal mängis ERSO oma kontserdi avalooks Sostakovitši «Piduliku avamängu»

Samal aastal laulis valikmeeskoor soome keeles Sibeliuse «Finlandiat»

Samal aastal esitati ka Bob Chilcotti inglisekeelne, kuid viipekeeles saadetud «Can You Hear Me?»

1985. aastal tuli meeskoori esitusele ka vene rahvaviis «Hei, hoogu», kuid selgusetuks jääb, kas see oli originaalkeeles või tõlkes. Samal aastal astus üles ka vene lastekoor, kes esitas kokku kolm venekeelset laulu, ning vene ja eesti lastekoor.

Venekeelsete laulude lisamine sõltub Weidebaumi sõnul konkreetsetest kunstilistest juhtidest, mitte aga päevapoliitikast.

«Kavad koostavad alati kunstilised toimkonnad ning kinnitavad suurte kogemustega Kooriühingu muusikatoimkond, kuhu kuuluvad suurte kogemustega dirigendid, heliloojad ja muusikaõpetajad. Ükski maailma keel ei ole oma päritolu tõttu kavast välja arvatud – kui kunstiline toimkond soovib kavas näha ükskõik millises keeles esitatud loomingut, siis keegi neid selles osas kindlasti ei takista. Samas peab keele kasutamine olema kunstilisest kavast tulenev ja mitte midagi muud.»

«Samas on loodetavasti jäädavalt möödas ajad, mil poliitika või ükskõik millist sorti propaganda laulu- ja tantsupidudele trügisid. Samast printsiibist kantuna vaadeldakse ka kõiki teisi tegevusi väljakul – et kellelgi ei tekiks võimalust laulu- ja tantsupidu messilaadse sündmusena ära kasutada, et «oma toodet tutvustada»,» ütles Weidebaum.

Ta lisas, et laulu- ja tantsupeod on isegi kõige raskematel aegadel hoidunud päevapoliitikast ning alati on hea meelega kaasatud ka teistest kultuuridest pärit laulda soovijaid.

«Laulupidu ei ole vastandumise, vaid liitmise üritus ning me üritame ka teha kõik endast sõltuva, et seda saavutada. Soovime ka laulupidudega edasi anda sõnumit, et see on meie kõigi kodu. See sõnum võiks ka jõuda üle meie ühiskonnas valitsevate lõhede,» ütles Weidebaum.

Möödunud laulupidude kavadega saab lähemalt tutvuda siin.

Tagasi üles