Itaalias algavad hullumeelse Rooma keisri kurikuulsate läbulaevade otsingud (1)

Kaur Maran
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kunstniku kujutis keiser Caligula ujuvpaleest.
Kunstniku kujutis keiser Caligula ujuvpaleest. Foto: Mary Evans Picture Library/Scanpix

Arheoloogid tahavad teha kindlaks, kas üks kesk-Itaalia vulkaaniline järv võib sisaldada imperaator Caligula «orgialaevade» jäänuseid.

Edu korral oleks laevade tuvastamine üks viimaste aastate suurimatest edulugudest Rooma ajaloo uurimisel.

Caligula - 12-41AD / Archive/Scanpix
Caligula - 12-41AD / Archive/Scanpix Foto: Archive/

Gaius Julius Caesar Augustus Germanicus (12-41 pKr), keda laialt tuntakse hüüdnimega Caligula, oli Rooma impeeriumi kolmas imperaator, kes läks ajalukku kui riigi kõige sadistlikum ja hullem türann.

Tema valitsusaega seostatakse kõige rohkem ka «Rooma viimaste aastate» hedonismi ja seksuaalsete perverssustega. Kuigi tema valitsusaeg kestis vaid aastatel 37-41 pKr, jõudis ta selle aja jooksul astuda seksuaalsuhetesse oma kolme õega, nimetas oma lemmik hobuse Incitatuse konsuliks ja kuulutas iseennast jumalaks.

Ühe oma kapriisi jooksul nõudis ta, et tema auks peab ehitatama hiiglaslikud laevad, millega ta saaks sõita mööda maalilist Nemi järve ja viia seal täide oma kõige räpasemaid perversseid unistusi.

Mõistagi ei viinud sellised kombed Caligulat kuigi kaugele ja ta tapeti juba 28-aastaselt. Seni on ajaloolased arvanud, et sellele järgnenud võimupuhastuse käigus hävitati ka tema kuulsad laevad. Vähemalt näib, et need kadusid ajaloost koos Caligulaga, kuid nagu püsis teadmine imperaatori õelusest, jäid alles ka legendid laevadest.

Nagu paljude selliste legendaarsete esemetega, on ka Caligula laevade puhul tekkinud ajaloo jooksul mitmeid rahvajutte. Kui 15. sajandil avastati Nemi järve põhjast kaks üle 70 meetri pikkust laeva, seostati need kohe kunagise keisriga. 1920. aastatel lasi Benito Mussolini järvede vee alla lasta ja laevad toodi põhjast välja. Algselt nägid need välja nagu suured, kuid lihtsad parved, kuid nende külge kinnitatud hundipea kujud ja marmormosaiikidega põrandad. Kahjuks ei ole laevad tänaseni säilinud, kuna hävisid peagi pärast veest väljatoomist saladuslikus tulekahjus.

Nemi jõe väljakaevamised Mussolini ajal. Foto: Personalities/Scanpix
Nemi jõe väljakaevamised Mussolini ajal. Foto: Personalities/Scanpix Foto: Personalities/

Ometigi on Caligula laevu raske unustada ja rahvajutud räägivad veel ka kolmandast laevast.

Nüüd ongi Itaalia võimud asunud mõistatust lõplikult lahendama ja kaasanud otsimistöödesse mitmete riigi tipp-teadusasutuste uurijaid.

Alguses uuriti 30 meetri sügavuse põhja spetsiaalsete skänneritega, millega on võimalik tuvastada kuni 3 meetrit põhjamudasse kaevunud esemeid. Kokku koguti nii palju andmeid, et nende analüüsimine kestab veel kuid. Küll aga on juba praegu selge, et järve põhjast leiti mõndagi anomaalset, mida tuukrid nüüd lähemalt uurima asuvad.

Itaalia režissöör Tinto Brassi 1979. aasta filmis mängis Caligulat Malcolm McDowell. Foto:  Personalities/Scanpix
Itaalia režissöör Tinto Brassi 1979. aasta filmis mängis Caligulat Malcolm McDowell. Foto:  Personalities/Scanpix Foto: Personalities/

Kui tänapäeval on Nemi jõe piirkond tuntu ennekõike seal kasvavate maasikate poolest, siis Rooma ajal viidi siin läbi mitmeid jõhkraid usuriitusi jumalanna Diana auks. Ajalooallikad räägivad, et suurushulluses Caligula pühendas end täielikult nendele samadele riitustele ja viis väikese järve peal seisvatel hiiglaslikel laevadel läbi jõhkraid orgiaid.

Mussolini ajal läbi viidud uuringute aruannetes kirjeldatakse laevadel seisnud arenenud ja keerukaid hüdraulilisi seadmeid, torusid ja pumpasid, mis viitavad, et tollal leitud laevad pidid tõepoolest kandma oma aja tipptehnoloogiat ja olema varustatud kõige peenemate luksusesemetega.

Teated kolmanda laeva olemasolust pärinevad 16. sajandist, kui kohalik insener Francesco de Marchi sukeldus järve põhja, kasutades selleks omalaadset varast skafandrit. Ta tõi järve sootuks teisest otsast üles esemeid ja rääkis seal põhjas lamavast üle 120 meetri pikkusest laevast. Lisaks on ka kalamehed sellest järve osast Rooma Impeeriumi aegseid muistiseid välja püüdnud.

Asjale lisab usutavust tõsiasi, et tegemist on just selle järve osaga, mille veetaset Mussolini ajal tehtud tööd ei puutunud. Juhul, kui laev seal tõepoolest olemas on, peaksid teadlased selle tänapäevaste uute meetodite abil ka üles leidma.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles