Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Video: inimtühi ookeanisaar osutus üheks maailma prügistatumaks paigaks

2
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL

Asustamata saar Vaikses ookeanis osutus kõige paksemalt plastikprügiga kaetud kohaks kogu planeedil.

Hiljuti Pitcairni saarestikus asuvale Hendersoni saarele ekspeditsiooni teinud austraalia teadlaste hiljuti avaldatud piltidelt, videotest ja teadusartiklitest selgub jällegi, et prügistumine on rahvusvaheline probleem, mille vastu ei ole kaitstud ka kõige kaugemad inimesest justkui puutumata paigad.

Hendersoni saare puhul on tähelepanuväärne selle tõeline eraldatus – kõige lähem suurem inimasustus on siit koguni 5 000 kilomeetri kaugusel, ometigi on siin teadlaste hinnangul kõige suurem merelt randa kantud prügi kontsentratsioon terves maailmas. Kokku leiti rannalt 38 miljonit plastmass-eset kogukaaluga 18 tonni.

Samal ajal on Henderson kantud Unesco maailmapärandi nimekirja kui üks vähestest atollidest, kuhu ei ole inimese tegevuse mõjud veel jõudnud. Oma väiksuse kohta on saarel erakordselt suur bioloogiline mitmekesisus – 3 700 hektari kohta on seal 10 endeemset taimeliiki ja neli endeemset lindu.

Alles hiljuti arvati, et plastmassi merele kogunemine on iseloomulik vaid Vaikse Ookeani põhjaosale, kus asuv ida- ja lääneprügilast koosnev prügisaar. Seal on prügi kogunemise põhjuseks keerukas hoovuste süsteem, mis kannab pinnale jääva prügi just ühte konkreetsesse piirkonda kokku.

2013. aastal avastati aga esimene samalaadne prügisaar ka maailma suurima ookeani lõunaosas. Ka siin on prügi kogunemise taga sarnane ringlev hoovuste süsteem, vahendas New Scientist.

Inimesest puutumatu, aga..

Värskes teadustöös näitavad austraalia teadlased eesotsas Jennifer Laversiga Tasmaania Ülikooli mere- ja arktikauuringute instituudist esmakordselt, kui suur kogus prügi koguneb ühele väikesele saarele keset hoovustesüsteemi lääneosa.

/Caters News Agency/Scanpix

Saar toimib justkui prügi endasse imav švamm. Prügi on siin igal pool ja rannal lugesid teadlased kokku keskmiselt 239 prügieset ruutmeetri kohta, mis teeb saarest ka kõige tihedamalt prügiga kaetud ala maailmas.

Kõigist prügitükkidest 99,8 protsenti on sealjuures plastikust. Suur osa neist on vaid tükid erinevatest esemetest, aga samamoodi on prügi seas rohkelt ka plastmassnõusid ja nuge-kahvleid, pudeleid, kotte, pastakaid, kõrsi, välgumihkleid, žilette, hambaharju, poisid, kalavõrke ja tamiile.

Paljud õnarustega esemed olid kohalikud krabid võtnud kasutusse elupaigana, muu hulgas elas üks neist teinud endale koja nuku pea sees. Samas on vana plastik habras ja võib kergesti moodustada teravaid ja mürgiseid kilde.

Teadlaste avaldatud videost ei ole isegi kogu probleemi ulatust näha – hinnanguliselt on ligi 68 protsenti prügist mattunud liiva alla ja iga ruutmeetri kohta on 10 sentimeetri sügavusele mattunud ligi 4 500 plastikutükki. Iga päevaga lisandub randa 13 000 uut eset.

«Olen külastanud mitmeid maailma kõige eraldatumaid saari ja ükskõik kuhu või millal läinud olen, on pilt üldiselt sama – rannad on kaetud paksu inimtegevusest tunnistust andva prügikihiga,» ütles Lavers The Guardianile. «Arvasin siiski, et Hendrsoni saare kaugus inimasustusest kaitseb teda mingil määral. Ma ei oleks saanud rohkem eksida. Leitud prügi kogus võttis mu täiesti sõnatuks.»

Probleem tõenäoselt süveneb

Prügi lähemal uurimisel selgus, et kuigi osa neist oli pärit Aasiast ja Euroopast, oli suurema osa päritoluks hoopis Lõuna-Ameerika. Tõenäoselt on selle põhjuseks asjaolu, et prügi kohale kandvad hoovused mööduvad Lõuna-Ameerikast väga ranniku lähedalt ja saavad sealt seetõttu ka rohkem kaasa kanda.

Plastiku kulumisastest on näha, et suur osa sellest on ookeanis olnud juba aastakümneid. Sama näitasid ka mitmed 1970. aastatest pärit mängusõdurid.

Foto: Caters News Agency/Scanpix

Selline prügi kogunemine on mõistagi ohtlik piirkonna elurikkusele – lindudele, kilpkonnadele ja kaladele, kes võivad prügi alla neelata või võõrkehadesse kinni takerduda. Lisaks segab prügi kilpkonnade paljunemist, kuna prügi täis randa ei saa nad kuigi hästi oma mune muneda.

Prügiprobleemi lahendamine on jätkuvalt üks olulisemaid probleeme kogu maailmas ning materjali juurde tootmine ei näi ka raugevat – kui aastal 1950 toodeti aastas 2 miljonit tonni plastikut, siis tänapäeval on see juba 300 miljonit tonni.

Teadlaste uuring ilmus Ameerika Ühendriikide Riikliku Teaduste Akadeemia Toimetistes.

Tagasi üles