Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Video: leiti maailma kõige paremini säilinud dinosaurus

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
FOTO: Kuvatõmmis videost

Kanadast leitud nodosaurus säilis tõenäoselt nii hästi tänu looma enda jaoks halvale otsusele olla valel ajal vales kohas.

Enne loodusloomuuseumidest tuttavateks eksponaatideks kokku panemist näeb suurem osa dinosaurusejäänustest välja nagu ebamäärane kivihunnik, kuna säilivad vaid luud ja needki tihtipeale üsna halvasti. Hiljuti avastatud ja reedel Kanadas Kuninglikus Tyrrelli Paleontoloogiamuuseumis avalikkusele tutvustatud 110 miljoni aasta vanust nodosauruse fossiili ei ajaks aga keegi kiviga segi. Pigem võiks arvata, et tegemist on andeka skulptori järeleaimamisega selle kohta, kuidas ürgsed hiigelsisalikud välja näha võisid.

Tema heast säilimisest veelgi üllatavam on fossiili leidmislugu. Nimelt tegi kaevandustööline Shawn Funk 2011. aasta 21. märtsil Kanada Alberta osariigi tõrvaliivade kaevanduses Millenium Mine oma tavapärast kopatööd, kui sattus järsku materjali peale, mis oli hulga tugevam kui ümbritsevad pudedad settekivimid. Leitud materjal ei meenutanud talle aga ühtegi tuttavat kivimit.

Leitud objekt osutus enam kui tonni kaaluvaks dinosauruse fossiiliks, mille kohale saabunud eksperdid peagi Albertasse muuseumisse puhastamisele ja teaduslikule määramisele transportisid. Teadlastes tekitas hämmastust nii määratud liik kui ka säilmete mõõtmed.

Täpsemal uurimisel tuli nimelt välja, et tegemist oli maismaal elanud Nodosauruse koonust puusadeni ulatava osaga. Nodosaurused olid suured ja rasekd taimtoidulised dinosaurused, kes käisid erinevalt näiteks türannosaurusest neljal jalal, meenutades justkui soomustega kaetud lõvi ja sisaliku ristandit. Looma pikkus oli pea viis ja pool meetrit ning tõenäone kaal enne kivistumist ligi 1360 kilogrammi.

Erinevalt oma sugulastest ankülosaurustest ei olnud nodosaurustel aga saba otsast tugevat luist nuia, vaid hoopis soomusjad kilbid ja kaks 50-sentimeetrist tera, millega ta end vaenlaste vastu kaitses.

«Need tüübid olid nagu nelja jalaga tankid,» kirjeldas dinosauruste uurija Ray Stanford nodosaurusi The Washington Postile aastal 2012.

Kõige erilisem oli aga see, kui hästi nodosaurus säilinud oli – alles on nii nahka kui looma koljut liigestavad soomusemügarikud. Koos kõigi viie varbaga säilinud paremal eesjalal on võimalik isegi üle lugeda üksikuid soomuseid. Seega ei ole tegemist mitte skeletiga, vaid erakordselt hästi säilinud dinosauruse endaga.

Kuidas sai see üks loom aga nii hästi säilida? Ja mida tegi maismaa-dinosaurus keset mereliste setete kihte?

Teadlaste hinnangul peab siin olema tegemist erakordse vedamisega, mida võib pidada vähem tõenäoseks kui lotovõitu. Nimelt usuvad asja uurinud eksperdid, et tõenäoselt oli loom mõne ürgse jõe kallastel viibinud, võimalik, et näiteks vett joonud, tema enda jaoks täpselt valel hetkel ning jäänud ootamatu tulvavee ohvriks. Vesi aga kandis tema keha endaga kuni mereni, kus ta voolu hääbudes vaikselt põhja vajus ja fossiliseeruma hakkas.

Pärast nodosauruse vastu võtmist ja määramist kulus teadlastel veel ligikaudu 7000 tundi looma puhastamiseks ja avalikkusele näitamise ettevalmistamiseks, vahendab The Guardian.

Vaata, millisena suur sisalik miljoneid aastaid kestnud maapõues peidus olemise üle elas, The Guardiani avaldatud videost:

Tagasi üles