Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Ülevaateartikkel: jutt inimeste kehvast lõhnatajust on 19. sajandi müüt

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Ajakirjas Science ilmunud ülevaateartiklist selgub, et inimeste kehva lõhnataju näol on tegu suuresti müüdiga ja tõenäoliselt on see sama hea kui suuremal osal teistel imetajatel | FOTO: ©The Image Works / TopFoto / Scanpix

Ajakirjas Science ilmunud ülevaateartiklist selgub, et inimeste kehva lõhnataju näol on tegu suuresti müüdiga ja tõenäoliselt on see sama hea kui suuremal osal teistel imetajatel, vahendab ERR Novaator.

Ideele andis Rutgersi ülikooli lõhnataju uuriva teadlase John McGanni sõnul teaduslikuma põhja Paul Broca. Nimekas prantsuse neuroanatoom ja antropoloog pani tähele, et võrreldes mitmete teiste liikidega haarab inimeste haistesibul enda alla ajust võrdlemisi väikese osa. Haistesibul kontrollis tema hinnangul kõigile loomadele iseloomulikke ürgsemaid tegevusi nagu paaritumist ja söömist.

Kuigi ajuosade suurus annab sageli tõepoolest aimu sellega seotud võimete ulatusest, leiab McGann, et haistesibul on selles suhtes erand. Teisisõnu ei tunne suuremad loomad automaatselt suurema haistesibula arvelt paremini lõhna.

Mis siis tegelikult lõhnataju mõjutab ja kuidas seletada asjaolu, et paljud loomad siiski inimesest selgelt parema lõhnatajuga on, võib lugeda lähemalt ERR Novaatori teadusuudisest.

Uuring ilmus teadusajakirjas Science.

Tagasi üles