Lõvisid ähvardab sama oht, mis kunagi mõõkhambulisi tiigreid

Kaur Maran
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jääaja lõpul välja surnud seitset suurekasvulist kaslaseliiki ühendas rahvusvahelise teadlasrühma vastvalminud uuringu andmetel asjaolu, et nende levilas oli nende saakloomade arvukus vähenenud rohkem kui teiste kaslaste saakloomade arvukus nende teiste kaslaste levilas.
Jääaja lõpul välja surnud seitset suurekasvulist kaslaseliiki ühendas rahvusvahelise teadlasrühma vastvalminud uuringu andmetel asjaolu, et nende levilas oli nende saakloomade arvukus vähenenud rohkem kui teiste kaslaste saakloomade arvukus nende teiste kaslaste levilas. Foto: Martin Bernetti/AFP/Scanpix

Jääaja lõpul välja surnud seitset suurekasvulist kaslaseliiki ühendas rahvusvahelise teadlasrühma vastvalminud uuringu andmetel asjaolu, et nende levilas oli nende saakloomade arvukus vähenenud rohkem kui teiste kaslaste saakloomade arvukus nende teiste kaslaste levilas.

Briti, taani ja rootsi teadlased kirjutavad ajakirjas Ecography, et samasugusel põhjusel võib samasugune saatus nüüd ähvardada ka meie ajani elanud suuri kaslasi nagu lõvi ja Sunda pantrik. Teadlased eesotsas Chris Sandomiga Sussexi ülikoolist analüüsisid põhjusi, miks surid jääaja lõpul välja mõõkhambulised kaslased, koopalõvi ja mõned teisedki suurkaslased.

Nad leidsid, et kui need loomad oleksid tänasel päeval elus, siis saaksid nende kunagisel levilal nad enda eelistatavatest saakliikidest jahti pidada ainult umbes 25 protsendile. Saakloomade arvukus on aga suures osas kahanenud just inimeste tegutsemise tagajärjel.

Uuring ilmus ajakirjas Ecography.

Lähemalt võib lõvide võimalikust saatusest lugeda ERR Novaatorist.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles