Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Tüdinemise teadus – miks muudab üleleierdamine head laulud igavaks?

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Me kõik oleme kogenud seda, kuidas kaasakiskuv laul aegamööda tüütuks eilse päeva hitiks muutub. Miks see niimoodi on? | FOTO: Lauri Kulpsoo / Postimees

Me kõik oleme kogenud seda, kuidas kaasakiskuv laul aegamööda tüütuks eilse päeva hitiks muutub. Miks see niimoodi on?

Kuigi muusika kulumise ajukeemia ei ole veel kaugeltki ammendavalt läbiuuritud küsimus, vihjavad mõned teadaolevad uuringud siiski võimalikele seletustele, vahendab Independent.

Närviuuringud on näidanud, et haarava loo kuulamisel toimub meie ajus kaks paralleelset protsessi. Esiteks hakkab aju sabatuum (nucleus caudatus) ärevusega ootama meie lemmikosa laulust. Selle kättejõudmise korral hakkab aga naalduv tuum ehk nucleus accumbens eritama endorfiine. Arvatakse, et mida enam me muusikateost ette teame, seda vähem tekib ka pinget, mille mõjul rahuldust tekitavad hormoonid vabanevad.

Muusika psühholoogiat uuriva Sheffieldi Ülikooli teadlase Michael Bonshori sõnul sõltub erinevate laulude mõju mõistagi ka lauludest endist.

«Muusika võib muutuda igavaks või ebapopulaarseks kahel põhjusel,» ütles ta Independentile. «Neist esimene on üleküllastumus laulust. Me teame katsetest, et muusikapala hindamine väheneb, kui selle uudsus kaob, ja kui laulud saavad meile tuttavaks, muutuvad nad ka igavamaks.»

Teine oluline faktor on laulude keerukus – lihtsate laulude puhul on «avastamisrõõmu» vähem ja nii jõuab ka tüdimus aeglasemini kohale. Samas on sellel seosel ka varjukülg – keerukate lugude meeldima hakkamiseks ja eri kihtide virrvarrist õigete mustrite üles leidmiseks võib kuluda lihtsalt liiga kaua aega.

Boshneri sõnul on heaks näiteks ansambli Queen surematu «Bohemian Rhasody».

«Selle laulu pikaajaline populaarsus on tõenäoselt seletatav tema harmoonilise, rütmilise ja vokaalse mitmekesisusega. Tegemist on kuue minuti pikkuse lauluga, mis suudab kuulajaid alguses üllatada. Progressiivse roki teosena suutis ta olla väga erinev omal ajal valitsenud muusikalistest normidest,» ütles teadlane.

Kui «Bohemian Rhapsody» on püsinud populaarsena üle 40 aasta, murdes selle aja jooksul korduvalt ka erinevate edetabelite tippudesse, siis ei saa kindlasti sama öelda paljude hulga lihtsamate nn kiirhittide kohta. See on ka tõendiks, et kerge struktuur ja vähem muusikalist sisu võivad küll tuua kiiret populaarsust, aga püsivat hitti sellisest loost ei sünni.

Tagasi üles