Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Galerii: avastati kõige paremini säilinud skelett varasest inimliigist

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje

Lõuna-Aafrika koobastest leitud inimlase fossiilid muudavad meie arusaamist varaste inimeste arengust ja keskkonnast, kus see toimus.

Antropoloogide pingutustest hoolimata ei ole ikoonilisi, nimega varustatud varaseid inimlasi seniajani kuigi palju avastatud. Nüüd teatas grupp Lõuna-Aafrika teadlasi aga avastusest, mille käigus leiti Lõuna-Aafrika Tõusva Tähe nimelisest koobastikust kokku kolme eri vanustes hiljuti avastatud inimliigi Homo naledi jäänuseid. Muu hulgas leiti ka väga hästi säilinud kolju. Selle mõõtmed näitavad mõndagi ka meie enda liigi evolutsioonilise ajaloo kohta.

Nimelt oli piirkond, kust jäänused leiti, tihedalt asustatud erinevate varaste inimlastega – koos H. naledi’ga elasid siin tõenäoselt nii nüüdisinimesed kui ka erinevad teised varased inimlased. Uus inimlase liik avastati esmakordselt aastal 2015. Tollal avaldasid teadlased oma leiu kohta ka järgneva video:

Seekordne avastus on aga juba järgmine samm nii uue liigi kui ka varaste inimeste uurimises.

«Oleme pikalt arvanud, et inimeste evolutsioon oli lihtsakoeline areng lihtsast keerukama suunas. Ajumaht muutust järjest suuremaks. Kes selles maha jäi, see ka välja suri. Kuid Homo naledi näitlikustab, et see ei paika. Evolutsioon oli mitmetahuline, korraga eksisteeris mitmeid inimliike ning me ei tea täpselt, kuidas need üksteist mõjutasid või mis oli selle tähtsus,» leidis ajakirjas eLife ilmunud kolme värske uurimuse üks autoritest John Hawks ERR Novaatorile antud intervjuus.

Väikese ajuga kultuursed loomad?

Eriti tähelepanuväärne on, et jäänused leiti kahest koopast, mis asuvad üksteisest ligi 100 meetri kaugusel. Teadlaste sõnul näitab jäänuste tihedalt koos asetsemine, et need väikesed inimesed võisid oma surnuid ühte kohta kokku koguda – tegemist võis olla omamoodi külmade hauakambritega.

«Homo naledi puhul on mõtlemapanev see, et nende ajud moodustasid meie omadest vaid umbes kolmandiku. See tähendab, et nad ei olnud kindlasti inimesed, aga samas oli nende käitumises palju meie omaga ühist, näiteks lähedaste surmajärgse käekäigu eest hoolitsemine. Mulle näib, et see võib olla märk inimkultuuri sügavaimatest juurtest,» kommenteeris avastust uuringus osalenud Wisconsin-Madisoni Ülikooli atropoloog John Hawks.

Kõige värskemalt avastatud kambrist leiti kokku kahe täiskasvanu ja ühe lapse jäänused. Neist viimane, kelle teadlased hellitavalt Neo’ks ristisid, on seejuures hämmastavalt hästi säilinud, tänu millele saab taastada ka tema näo ja aju kuju.

Seni on kõige paremaks varase inimese skeletiks peetud Etioopiast leitud Homo australopithecus Lucyt. / Photos Public Domain

«Neol on kõige paremini säilinud skelett, mis kunagi avastatud. Tehniliselt on see isegi terviklikum kui kuulus Lucy,» selgitas Berger uuringu pressiteates. Muu hulgas on säilinud ka silma sisemuse ja nina pisikesed luud. «Tal on ka täielikult säilinud rangluu ja reieluud, mistõttu saime kinnistust ka sellele, mida nende kohta oletasime – et tegemist pidi olema hea kõndija ja ronijaga. Imeliselt hästi on säilinud ka selgroolülid, mis on sellise kujuga, mida oleme varem näinud vaid neandertallaste puhul.»

Paremaid säilmeid kui Neo ongi olemas vaid nüüdisinimestest ja meiega koos Euroopas elanud neandertallastest. Kokku on teadlastel nüüdseks umbes 2000 jäänust 18 H. naledi isendist ning Tõusva Tähe edasise uurimise käigus loodetakse neid veelgi juurde leida.

Nii esimene, teine kui ka kolmas uuring ilmusid ajakirjas eLife.

Tagasi üles