Kui arvate, et parim näide inimese ahvist eellasest on meie lähim sugulane šimpans, siis eksite. Värskest uuringust selgub, et evolutsiooni jooksul on kõige vähem muutunud bonobod.
Uuring: šimpansid ei pruugigi olla inimese lähimad sugulased
/nginx/o/2019/07/10/12351150t1h01e8.jpg)
2. mai 2017, 11:41
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ka kääbusšimpansitena tuntud bonobod on ohustatud ja haruldased inimahvlased. Mõni aasta tagasi avaldas grupp teadlasi geeniuuringu, mis viitas võimalusele, et just bonobod võivad olla nüüdisaegsete liikide seas kunagise inimese eellasega kõige sarnasemad. Nüüd on see teoreetiline oletus leidnud kinnitust ka elusloomade uurimisel.
«Bonobote lihased on kõige vähem muutunud, mis tähendab, et nad on «elavale eellasele» kõige lähemad loomad, keda me teame,» teatas inimese päritolu uurija Bernard Wood.
Teadlased usuvad, et nüüdisinimese ja šimpansi evolutsiooniline areng hakkas hargnema ligi kaheksa miljonit aastat tagasi. Šimpanis ja bonobote eristumine hakkas aga ilmnema ligi kaks miljonit aastat tagasi. Kord hargnenud, arenesid kahel inimahvil asualade kattuvusest hoolimata erinevad kehalised tunnused.
Kumb neist on aga inimesega sarnasem? Tuleb välja, et lihaste anatoomia järgi otsustades on bonobod inimesega lähedasemadki kui šimpansid.
«Lisaks tuli välja, et need kolm liiki arenesid mosaiikselt – on tunnuseid, mis on iseloomulikud inimestele ja bonobotele, inimestele ja šimpansitele või hoopis kahele inimahvi liigile,» ütles uuringut juhtinud Howardi Ülikooli professor Rui Diogo. «Selline mosaiikne anatoomia evolutsioon võib olla seotud küllaltki sarnase liikide vahelise molekulaarse taseme evolutsiooniga – igal šimpansiliigil on umbes 3 protsenti geneetilist materjali, mida nad jagavad inimestega, aga mitte teiste šimpansitega.»
Uuring ilmus ajakirjas Scientific Reports.