Tallinna Ülikoolis kaitstavast doktoritööst selgub, kuidas Eesti ja Ukraina kultuuride rahvuslik identiteet väljenduvad eestlaste ja ukrainlaste tarbimisharjumustes.
Doktoritöö: Tarbijakultuur väljendab rahvuslikku identiteeti
/nginx/o/2019/07/10/12351150t1h01e8.jpg)
28. aprill 2017, 15:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täna, 28. aprillil kaitseb doktoritööd Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi doktorant Oleksandra Seliverstova, kelle töö uuris tarbijakultuuri rolli rahvusliku identiteedi tekkimises. Vaatluse all olid kaks postsovetlikku ühiskonda – Eesti ja Ukraina. Töö näitab, kuidas mõlema kogukonna esindajad väljendavad oma rahvuslikku suhtumist tarbimise läbi ning mida võime tarbijakultuuri abil rahvuse kohta teada saada.
«Doktoritöös käsitletakse tarbijakultuuri osana igapäevaelust, kus inimesed vaatavad uuesti läbi või loovad uusi rahvusriiklusega seotud tähendusi,» selgitas Seliverstova ja lisas, et selleks kohaldatakse uurimistöös ebatraditsioonilist alt üles lähenemisviisi.
«Senised rahvusriikluse uuringud postsovetlikes riikides on keskendunud poliitiliste asutuste rollile rahvuse kujundamisel ning eriti rahutuste ja konfliktide uurimisele,» lisas töö autor. «Käesolevas uurimistöös kasutatakse tarbijakultuuri kui objektiivi, mille abil uurida tähenduse loomise ja taasloomise protsessi tavakodanike tegevustes,» sõnas Seliverstova.
«Kuna varasemad rahvusluse uuringud on keskendunud suuresti eliidi ideoloogiatele ja poliitilistele tegevustele, on seni jäänud seletuseta mõningad olulised nihked traditsioonilises rahvusliku identiteedi arengus. See uuring püüab seda tühimikku täita,» tõi Seliverstova välja ühe töö põhilistest kasuteguritest.
Doktoritöö raames viidi läbi 63 intervjuud, mille tulemusel selgus, et rahvusega samastumine on võimalik isegi juhtudel, kui inimesed jagavad vaid osaliselt või ei jaga üldse riigi ametlikke narratiive ega sümboleid.
«Täheldati, et sellistel juhtudel võivad inimesed leida uut rahvuslikku tähendust argikultuurist ja luua alternatiivseid identiteedi tunnuseid, mis aitavad neil ühineda rahvusringkonnaga oma elukohas,» selgitas töö autor.
Doktoritöö pealkiri on «The role of consumer culture in the formation of national identity in the post-Soviet region. Evidence from Estonia and Ukraine» («Tarbijakultuuri osa rahvuslikes liikumistes ja postsovetlikus piirkonnas rahvusidentiteedi kujundamisel. Tõendusmaterjal Eesti ja Ukraina näidetel»). Töö juhendajad on TLÜ professorid Raivo Vetik ja Airi-Alina Allaste ning Brüsseli Vaba Ülikooli professor Dimokritos Kavadias. Oponendid on Aarhusi Ülikooli professor Jeremy Morris ja Pisa Ülikooli professor Marcello Mollica.
Doktoritöö täistekst on kättesaadav TLÜ Akadeemilise Raamatukogu keskkonnas ETERA.