CO2 kontsentratsioon ületas miljonite aastate rekordi

Kaur Maran
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Süsihappegaasi kontsentratsioon ei ole mitme miljoni aasta jooksul tõusnud kõrgemale kui 410 ppm’i, vahendab Scientific American.
Süsihappegaasi kontsentratsioon ei ole mitme miljoni aasta jooksul tõusnud kõrgemale kui 410 ppm’i, vahendab Scientific American. Foto: John Giles/PA Wire/Press Association Images/Scanpix

Süsihappegaasi kontsentratsioon ei ole mitme miljoni aasta jooksul tõusnud kõrgemale kui 410 ppm’i, vahendab Scientific American.

Et süsihappegaasi kontsentratsioon atmosfääris järgemööda tõuseb, ei ole vast kellelegi eriline üllatus. Vaid neli aastat tagasi ületas kasvuhoonegaasi kontsentratsioon maailmas pöördumatute muutuste lävendiks peetava piiri 400 ppm (osakest miljoni kohta).

Kontsentratsioonide kasv on aga järgemööda kiirenenud. Käesoleva aasata alguses teatasid teadlased, et tõenäoselt seisab veel 2017. aasta sees ees viimase 50 aasta suurim kontsentratsiooni kasv, mille jooksul ületatakse juba ka 410 ppm’i piir.

Nüüd näibki järjekordne teetähis olevat kätte jõudnud – 18. aprillil teatas USA Mauna Loa Observatoorium, et salvestas esmakordselt kontsentratsiooni 410,28 ppm’i. Nii kõrgeid kontsentratsioone ei ole Maa atmosfääris nähtud tõenäoselt miljoneid aastaid.

Võrdluseks – 1958. aastal, kui Havail CO2 mõõtmistega alustati, oli atmosfääri keskmiseks süsihappe sisalduseks 280 ppm’i. 2013. aastal ületati esmakordselt 400 ppm’i piir, mis on tänaseks kujunemas uueks normaalsuseks.

Viimastel aastatel toimunud ülijärsu kontsentratsioonide kasvu üheks põhjuseks on teadlaste sõnul küll praeguseks möödunud El Niño, kuid kõige suurem osa mõjuritest on siiski seotud inimtegevusega.

«Kui emissioonid vähenevad, siis võib oodata CO2 kontsentratsioonide tõusu vähenemist, aga seisma see ei jää. Kogu trend ühtlustub alles siis, kui emissioonide hulk poole vähemaks jääb,» ütles NOAA atmosfääriteadlane Pieter Tans.

Loe lähemalt Scientific Americani originaalloost.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles