/nginx/o/2017/04/24/6587171t1h0304.jpg)
Türgi raidkivi-kujutiste uurimisel tuvastati looma- ja inimfiguuride seast ka Maad ligi 13 000 aastat tagasi laastanud ja väikese jääaja põhjustanud komeet, vahendab New Scientist.
Muistsetelt sammastelt avastati märgid Maad 13 000 aastat tagasi laastanud komeedist
/nginx/o/2019/07/10/12351150t1h01e8.jpg)
24. aprill 2017, 12:09
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Göbekli Tepe'i mägi on Egiptuse püramiididest vanem arheoloogiline leiukoht Türgi kaguosas Süüria piiri ääres, mille nimi tähendab kohalikus keeles naba mäge. Sealsed muistised on arheoloogidele juba ammu tuttavad, kuid tänu uutele arvutianalüüsi meetoditele võib sealseid ehitis katvatelt sümbolitelt välja lugeda palju enam kui seni võimalikuks peeti.
Nimelt usuvad eksperdid, et nabamäe näol peab tegemist olema ei enama või vähema kui muistse observatooriumiga. Sellest eeldusest lähtudes asuski grupp Edinburghi Ülikooli teadlasi eesotsas Martin Sweatmaniga spetsiaalsete arvutiprogrammide abil otsima kivisammastelt märke tähtkujudest ja kosmilistest sümbolitest.
Loomakujutisi ja tähtkujude muistseid asendeid kõrvutades tuvastati aga mõndagi enamat kui oodati. Nimelt on üks olulisemaid kujutisi kivis peata mees, kes sümboliseerib teadlaste hinnangul katastroofi ja surma. Samal ajal tahutud loomakujutiste abil suudeti aga teha kindlaks aeg, millal need tehti.
Määratud aeg – 10 950 eKr sobitub aga täpselt Gröönimaa jääst leitud tõenditega meteoriidi langemisest Maale. Tegemist oli kataklüsmilise sündmusega, mis põhjustas omakorda tuhat aastat kestnud kliimajahenemise.
«Näib, et lisaks muudele võimalikele funktsioonidele oli Göbekli Tepe ka observatoorium, kus uuriti öötaevas paistvaid tähti,» ütles Martin Sweatman New Scientistile. «Üks tema sammastest oli aga omamoodi mälestusmärk sellele hirmsale sündmusele, mis oli tõenäoselt kõige õudsem päev pärast viimase jääaja lõppu.»
Asjaolu, et figuurid olid Göbekli Tepes ja selle lähistel elavatele inimestele veel aastatuhandeid olulise kultuurilise tähtsusega, näitab teadlaste sõnul, et sündmusel pidi olema oluline mõju.
Lisaks kivisse jäädvustatud katastroofile võib sealt leida ka märke varaste astronoomide ülestähendustest Maa telje muutumise kohta.
Uuring ilmus ajakirjas Mediterranean Archaology and Archaeometry.