Loogika ütleb, et kosmosereis täheni, mis asub päikesele kõige lähemal, võtab ka kõige vähem aega. Tegelikult ei pruugi see nii olla.
Kiireim kosmosereis täheni võtab aega 69 aastat
22. aprill 2017, 10:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
René Helleri sõnul, kes tegeleb päikesesüsteemi uuringutega Saksamaal Göttingenis asuvas Max Plancki instituudis, võtab reis Siiriuse täheni (8,6 valgusaasta kaugusel), mis on suurima näiva heledusega täht tähistaevas, aega 69 aastat, vahendab New Scientist.
Reis tähtedeni, mis asuvad oma valgusaastate poolest kõige lähemal, kuluks aga aega kõige vähem 90 aastat. Lähimad tähed asuvad Alpha Centauri süsteemis (4,37 valgusaasta kaugusel).
Projekt Breakthrough Starshot loodab tulevikus saata pisikese laserite jõul lendava kosmoseaparaadi Alpha Centauri süsteemi kahekümne aastaga. Tegu on vaid paar sekundit kestva möödalennuga.
René Helleri eesmärgiks on aga luua päikeseenergial töötava kosmoseaparaat, mis on võimeline orbiidil kauem aega veetma. Selleks proovib ta kosmoseaparaadi tähelt tuleva valguse abil aeglustada.
Helleri tehnikaga jõuaks kosmoseaparaat Alpha Centauri süsteemi lähimale tähele Proxima Centaurile umbes 140 aastaga. Siiriuse täheni, mis asub Alpha Centauri süsteemist oma valgusaastate poolest kaks korda kaugemal, jõuaks kosmoseaparaat Helleri sõnul aga poole kiiremini.
Mängu tuleb nimelt tähe heledus – Siirius on Proxima Centaurist 16 korda heledam.