Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Verivärske mälu: inimbeebide veri noorendas vanurhiirte ajusid

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Inimbeebide veri noorendas vanurhiirte ajusid | FOTO: Alexandr Demiantšuk/TASS/Scanpix

Näib, et beebiveres sisalduv valk võib aidata vanusega aeglustuvat mõttetööd turgutada, vahendab New Scientist.

Teadlased on varem näidanud, et teismeliste soontest kogutud veri suudab värskendada vanade hiirte mälu ja tunnetust. Uue eksperimendi tulemused näitavad, et vastsündinute vere puhul on see efekt aga veelgi tugevam.

Vastsündinutele ükski avastushullustuses verenäljane teadlane mõistagi kallale ei läinud, veri koguti hoopis nabanööridest. Et saada võrdlus teiste vanustega, võeti vereproovid ka 22-aastastelt ja 66-aastastelt vabatahtlikelt.

Saadud proovidest eraldatud plasma sisestati hiire-eas 50-aastastesse hiirtesse.

Kõige drastilisemad muutused hiirte käitumises ilmnesidki vastsündinute plasma puhul. Juba küllaltki väärikas eas hiirte õppimisvõime kiirenes, samuti püsis labürindi läbimise teekond neil paremini meeles. Samal ajal näitasid aju-uuringud, et õppimise ja mäluga seostatud hipokampuses oli aktiivsus oluliselt tõusnud.

Kui noorte vereplasma mõjul paranes hiirte võimekus samuti mõnevõrra, siis vanematelt inimestelt päritud plasmat saanud hiirtes ei ilmnenud mingeid paranemise märke. See näib viitavat võimalusele, et vereplasmal on noorust andev mõju, mis vananedes väheneb.

Teadlased tõid välja, et tõenäoselt on selle mõju taga plasmas sisalduv valk nimega TIMP2. Selle hüpoteesi kontrollimiseks süstiti hiirtele ka puhast TIMP2 ning tulemused näitasid, et hiirte sooritused paranesidki. Ilma selle valguta plasmaga töödeldud hiirtes ei ilmnenud samas mingeid paranemisi.

Kuidas TIMP2 aju noorendab, ei ole veel täpselt teada, kuid uuringut juhtinud Stanfordi ülikooli professori Joseph Castellano ja tema kolleegide sõnul võib siit kooruda veel ravim ajutegevust pärssiva Alzheimeri tõve vastu. Enne konkreetsete rakenduste väljatöötamist vajab avastatud valk veel aga põhjalikku uurimist.

Uuring ilmus ajakirjas Nature.

Tagasi üles