Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Doktoritöö selgitas, miks Eestis ja Lätis ei ole tekkinud NLKP järglasi

1
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Tõnis Saarts | FOTO: Erik Prozes / Postimees

Täna, 20. aprillil kaitseb doktoritööd Tallinna Ülikooli doktorant Tõnis Saarts, kelle töö uuris ühiskondlike lõhede ja tuumkonfliktide mõju Balti riikide erakonnasüsteemidele ja nende kujunemisele.

Doktoritöö näitab, et nende riikide ühiskondlik struktuur, demograafilised mustrid ning ajalooline taustsüsteem vormivad olulisel määral erakonnasüsteeme.

«Sotsioloogiline lähenemine ja ühiskondlike lõhede mustrid suudavad üsna edukalt seletada erakonnasüsteemide kujunemist ja omapärasid Balti riikides,» sõnas Tõnis Saarts.

«See suudab näiteks pakkuda seletust, miks Leedus jäid püsima kommunistlikud järglasparteid (ehk kommunistlike partei baasilt tekkinud uued vasakerakonnad) ja miks nad siiani Leedu erakonnapoliitikas olulist rolli mängivad. Samas on Lätis ja Eestis vasakpoolsete nišši endale haaranud peamiselt just vene vähemuse poolt toetatavad erakonnad,» selgitas ta töö olulisust.

Sotsioloogiline lähenemine võimaldab otsida ka põhjusi, miks osa erakondi hääbuvad, samas kui teised suudavad püsima jääda ja edukad olla hoolimata suurtest sisekriisidest.

«Eesti juhtumi süvaanalüüs Keskerakonna, Rahvaliidu ja Res Publica näitel tõendas, et erakondade võimekus haakuda oluliste ühiskondlike lõhede ja tuumikkonfliktidega ning oskus neid strateegiliselt enda huvides ära kasutada on oluline tegur, mis seletab paljuski parteide õnnestumise ja ebaõnnestumise põhjuseid,» selgitas Saarts.

Doktoritöö näitab, et tänast Balti riikide erakondlikku poliitikat struktureerivad lõhed on sügavate ajalooliste juurtega, kusjuures erilist tähelepanu tuleks pöörata kommunismiperioodi mõjule. Etnilis-koloniaalse kommunismi pärand seletab, miks on tänases Eesti ja Läti erakonnapoliitikas etniline lõhe tugevalt läbipõimunud ajaloo-lõhega (suhtumine nõukogude minevikku). Samuti näitab see, miks Eesti ja Läti on ainsad riigid Kesk- ja Ida-Euroopas, kus pole kommunistlikke järglasparteisid ning erakonnakonkurentsis esineb siiani tugev tasakaalustamatus parem-vasaktiiva vahel.

Kokkuvõttes sedastab doktoritöö olulisi sõnumi, et selleks et mõista Balti riikide (kui ka teise maade) ja erakonnasüsteeme ja erakondade toimimist, peame me kõigepealt vaatama nende riikide ühiskondi, nende kujunemist ja olulisi ühiskondlikke pingekohti.

Doktoritöö pealkiri on «The Sociological Approach in Party System Analysis: The Baltic States in the Central and Eastern European Context» («Sotsioloogiline lähenemine erakonnasüsteemide analüüsil: Balti riigid Kesk- ja Ida-Euroopa kontekstis»), selle juhendajaks oli TLÜ professor Leif Kalev. Kaitsmist oponeerivad Tallinna Ülikooli professor Rein Ruutsoo ning Avatud Ülikooli professor Paul G. Lewis Inglismaalt.

Tagasi üles