Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Uuring: juhuslikkus saavutab maksimumi 25-aastaselt

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Juhusliku mõtlemise võimekus saavutab oma maksimumi 25 eluaasta juures, pärast mida hakkab see koos vaimse võimekkusega hääbum, selgub värskest uuringust. Pilt on illustreeriv. | FOTO: Caro / Klaus Westermann / Scanpix

Juhusliku mõtlemise oskuse tipp on 25 aasta vanuses, pärast mida hakkab see võime aegamööda hääbuma.

Rootsi teadlaste värskest uuringust selgub taas kord, et meie ajude jaoks on seoseid ja korrapära loomata tegutsemine pea ületamatu raskus. Selle proovile panemiseks saab igaüks teha lihtsa katse – proovige mõelda välja näiteks seitse täiesti juhuslikku numbrit vahemikus ühest sajani ilma, et numbrite vahel tekiks märgatavaid seoseid.

Selline ülesanne ei ole enamusele meist küll võimatu, kuid nõuab siiski omajagu pingutamist, kasvõi selleks, et defineerida iseendale, mis on juhulikkus ja tunda ära tendentse, mis seda vähendaksid.

«Meie ajud on loodud nägema mustreid seal, kus neid ei ole, näiteks taevas tähti või pilvi vaadates,» kommenteeris juhuslikkuse raskust New Scientistile Karolinska teadur Hector Zenil.

Näib aga, et selline mõtlemine ei ole mitte kõigi inimeste jaoks võrdse raskusastmega – kõige suurem on see võimekus kusagil 25 eluaasta juures, pärast mida hakkab juhuslikkuse genereerimise oskus koos üldise vaimse võimekusega aegamisi vähenema.

Sellise tõdemuseni jõuti eksperimendiga, mille käigus paluti rohkem kui 3400 inimesel vanuses neljast 91 eluaastani mõelda välja täiesti suvalisi numbrite järjestusi, mõelda välja 12 mündiviske tulemused või pakkuda segatud pakist tõmmatava kaarti.

Tuli välja, et vanusevahemikus 4-25 toimus juhuslikkuse adumises püsiv tõus, mis pärast veerandsajandi möödumist aegamööda languseks kujunema hakkas. Kuni 60. eluaastani tegemist vaid kerge langusega, millele järgnes aga järsk kukkumine. Seejuures kontrolliti ka teiste võimalike faktorite mõju, kuid tulemus oli selge – ainus, mis juhuslikku mõtlemist mõjutas, oli vanus.

Uuringust võib lähemalt lugeda New Scientisti originaalloost. Teadusartikkel ise ilmus ajakirjas PLOS Computational Biology.

Tagasi üles