Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Hull ekspeditsioon: teadlased puurivad Everesti liustiku südamesse

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Everestile viiv maailma kõrgeim Khumbu liustik Nepaalis. Nüüd plaanivad teadlased viia seal läbi enneolematu 200 meetri sügavuse jääpuurimise. | FOTO: imago/imagebroker/Scanpix

Autopesula veepritsidest tehtud puuriga varustatud teadlased loodavad tuua selgust maailma katusel asuva jääliustiku sisemuse küsimuses.

Ülesanne on eriti keerukas, kuna Everesti jalamile viiv maailma kõrgeim Khumbu liustik on seni võrdlemisi vähe uuritud. Õigemini on tema kohta teada siiski nii mõndagi – me teame, et jäävool saab alguse ligi 7600 meetri kõrgusel Nepalis ja lõppeb ligi 4900 kilomeetri kõrgusel, kus temast algavad mägijõed viivad joogivett miljonitele inimestele.

Puurimise käigus loodavad teadlased saada selge pildi liustiku temperatuuriprofiilist, tema voolamise iseärasustest ja vee voolavusest läbi  kanalite.

Ligi 5000 meetri kõrgusel puurimine tõotab aga tulla enneolematult keeruline – sellistes kõrgustes töötamine on raske inimestele, kuidas aga masinad sellega hakkama saavad, on veel omaette küsimus. Teada on vaid nii palju, et neid vooluga toitvad generaatorid suudavad maailma lael saavutada vaid pool oma tavapärasest võimsusest.

Kokku kaalub tiimi varustus 1500 kilo, millest pool veetakse puurimispaika kohale helikopteriga, ülejäänu šerpade ja jakkide abil. Inimesed ise peavad uurimispaika jalgsi matkama, et tagada tööks vajalik aklimatiseerumine.

Professor Bryn Hubbardi uurimisrühma kõige olulisem seade on autopesula seadmetest ümber ehitatud hiiglaslik puur.

«Jää sisse augu puurimiseks on vaja kuuma suure surve all olevat vett. Kui mõelda, kus sellist veepritsi kasutatakse, siis tuleb ju esimese asjana pähe autopesula,» ütles Hubbard BBC-le.

Foto: Antoni Slodkowski/Reuters/Scanpix

Seni on sedalaadi puurimisi tehtud vaid mõne meetri sügavuseni, kuid seekord loodetakse jõuda koguni 200 meetri sügavusele liustiku südamesse. Saadavate andmete põhjal loodavad teadlased oluliselt täpsemini ennustada kliimamuutuste mõju piirkonna arengule.

«On väga oluline teha kindlaks, kuidas need liustikud voolavad. Selle teadmise põhjal saame palju paremini ennustada, millal liustike moodustatud tammid murduvad ja vallandavad allavoolu hiiglaslikud veetulvad. Himaalajas ja teistes mägipiirkondades nagu näiteks Andides on see väga reaalne oht tuhandete inimeste eludele,» ütles Hubbard.

Nimelt katab liustikku hulk veesilmi – jää peale kogunenud järvi ja tiike – , mille «kallaste» kadumise puhul tulvaks kogu neis sisalduv vesi allavoolu asuvate külade peale. Lisaks pärineb Khumbust ja teistest Himaalaja liustikest ligi 40 protsendi maailma elanikkonna joogivesi.

Tagasi üles