Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Fotod: esimese hambaplommi tegi jääaja hambaarst Itaalias

1
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
13 000 aastat tagasi pandi hammastesse juba plomme | FOTO: Stefano Benazzi

Kardad ka hambaarsti? Ole õnnelik, et sa jääajal ei ela. Arheoloogid avastasid hiljuti Itaaliast 13 000 aasta vanuse hamba, millest leiti seni vanim teadaolev plomm. Materjalina kasutas iidne hambaarst bituumenit.

Leitud kaks ülemist esihammast kuuluvad mõlemad ühele inimesele ning need leiti põhja-Itaaliast. Mõlema hamba pinnal on suur auk, mis läheb hamba sügavusse välja. Uuringu autorite sõnul tavalistes hammastes sellist pilti ei näe, vahendas New Scientist leiu tulemustest kirjutanud Bologna ülikooli arheoloogi Stephano Benazzi sõnu. Teadusartikli avaldas ajakiri American Journal of Physical Anthropology.

Benazzi ja tema kolleegid uurisid mikroskoopilisi tehnikaid kasutades hambaid põhjalikult ning avastasid augu «seintelt» hulga horisontaalseid kriime, mistõttu usuvad nad, et tegu on kunstlikult puuritud või suurendatud õõnsustega. Tõenäoliselt kasutas jääaegne «hambaarst» puuri asemel väikeseid kivitööriistu.

13 000 aastat tagasi pandi hammastesse juba plomme / Stefano Benazzi

Avastatud kriimud sarnanevad kriimudega, mis avastati teistest Itaalias välja kaevatud hammastest, mille vanus ulatub lausa 14 000 aasta taha.

Hiljuti avastatud hambaid eristab aga oluline innovatsioon – nende täitmiseks kasutati taimekiudude ja juuksekarvadega segatud bituumenit. Benazzi hinnangul on tegu eelajaloolise hambaplommiga, mille eesmärk oli hammastes valu vähendamine ning toidu hambanärvidest eemale hoidmine. «Nagu moodsaski hambaravis,» ütles Benazzi. Bituumenit võidi kasutada antiseptilise ainena.

Loe põhjalikumalt originaalartiklist.

Tagasi üles