Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

AVASTUS 12: Ehkki sotsiaalmeedia puhul räägitakse sageli privaatsusriskidest, pakub see osale inimestele just muidu olematut privaatsust

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
FOTO: Riin Aljas

Paljudes lääneriikides muretsetakse, et interneti infopaiskamine tähendab tõsiseid privaatsusriske, Aasia riikides võib aga sotsiaalmeedia just privaatsust juurde anda, seda eriti suurtes perekondades, kus paljude jaoks on sotsiaalmeedia esimene kokkupuude individuaalse privaatsusega.

Riigi lipuga ikoonile vajutades, kaardi all avaneb avastuse kirjeldus

Brasiilias ei peida keegi Facebookis midagi

Ehkki inimesed on privaatsusseadetest teadlikud, reaalsuses neid väga keegi ei kasuta: Facebook ongi koht, kus oma soove ja tundeid näidata ning saladusi sinna nagunii ei postitata.

Türgi armastus ja häbi

Avalik sotsiaalmeedia on alati olnud väga kontrollitud koht, privaatne sotsiaalmeedia on inimestele andud aga varemkogenematut privaatsust.

Türgi Mardini linnas on sotsiaalmeedia samal ajal inimeste privaatsust nii suurendanud kui ka vähendanud. Näiteks saavad noored telefonis hoida vestlusi ja pilte, mille ülejäänud perekonnale näitamine, oleks mõeldamatu. Teisalt on sotsiaalmeedia avalikus sfääris hakanud ilmnema käitumisviisid, mis varem kuulusid vaid privaatsfääri.

22-aastane tudeng Katibel on ülikoolikaaslasega poolsalajane suhe, millest teavad vaid tema ema, õed ja mõned ülikooli sõbrad – kodulinnas tähendaks see Katibe ja tema perekonna mainele hävitavat lööki.

Kuigi ülikoolis ei pea nad oma suhet saladuses hoidma, kardab, et fotod temast ja noormehest käsikäes jalutamas võivad Facebooki jõuda ja nii võivad sugulased asjast haisu ninna saada. Nii kontrollib Katibe alati hoolikalt üle, et teiste poolt Facebooki postitatud ülikooli piltide pealt tema ja noormehe vahel sädemeid ei paistaks.

Suurbritannia

Sotsiaalmeedia teeb vahel inimesi murelikuks, sest nagu ütleb inglise vanasõnagi, on kodu inglase loss – sama tunnevad nad oma veebiinfo suhtes ning mure, et keegi võib sinna tungida, põhjustab inimestes mõnetist ärevust.

Ekstreemne näide on sealjuures lapsed, kes vajavad kaitset omaenda vanemate eest. Üks kasuvanem meenutas järgmist: «Ühel juhul nägi noor tüdruk, kuidas tema bioloogiline ema hakkas teda Facebookis avalikult maha tegema, lisades juurde ka teise naise nime, kellega tema bioloogiline isa oli suhet alustanud. Last häiris see sedavõrd, et ta hakkas oma kasuvanemate kodus asju ja aknaid lõhkuma.

Internetis ei ole mingisugust privaatsust. «Ühel noormehel oli nutitelefon ning bioloogiliste vanematega rääkides said nad tema asukohast Google jälgede järgi aru ning 20 minutiga oli lapse bioloogiline isa kasupere ukse taga ja karjus «Andke mu laps tagasi!». Seejärel tuli lapsed uude perre paigutada,» kirjeldas ta.

Trinidadlastel on maco-mine veres

Trinidadlastel on teiste inimeste eraasju puudutavatest juttudest rääkides värvikas keel ning ei läinud kaua, kuni see ka sotsiaalmeediasse jõudis.

Trinidadis tuntakse sõnu ‘maco’ ja ‘macoing’ – esimene on nimisõna ja teine verb. Üldiselt tähendab see teiste inimeste asjadesse oma nina toppimist nii, et teine inimene seda heaks ei kiida. Sealjuures on oluline seda tehes ise märkamatuks jääda, sest kui see välja tuleb, võib asi lõppeda haiget saamise või kaklusegagi. Trinidlaste sõnul on maco’mine neil veres. Facebookis on see eriti lihtne, sest see sotsiaalmeedia platvorm loob luuramiseks ideaalsed tingimused, kuna lihtsalt vaatamisest jälgi maha ei jää.

Vaata rohkem videost:

Hiina maapiirkonnad – üksik sigaretipepu ja anonüümsed profiilid

Sotsiaalmeedias suhtlevad Hiina külaelanikud ka võhivõõrastega, varem olnuks see väga keeruline.

20-aastane Jiao töötab väikeses fotostuudios pärast kodukülast linna kolimist. Ehkki talle meeldib linnas, ei tunne Jiao, et ta sinna päriselt sobitub – väljast poolt tulnuna on ka teiste kohalike noortega keeruline sõprusi sõlmida. Lisaks vanade sõpradega suhete hoidmisele, kasutab Jiao aga sotsiaalmeediat ka uute inimestega kontaktide loomiseks. Selleks kasutab ta lausa lähedalolevate inimeste leidmise rakendust, alustades vestlusi füüsiliselt samas kandis asuvate võõrastega. Teisalt jääb Jiao neis vestlustes vähemalt alguses küllaltki anonüümseks. Pärisnime asemel kasutab ta seal aliast «Üksik sigaretipepu» ning profiilipildikski on tal iseenda näo multikategelase versioon. «Minu päris sõbrad teavad nagunii, kes ma olen,» ütleb ta. Jiao ei ole ainus, kes sellist praktikat harrastab: antropoloogide sõnul kasutavad enamik selle linna asukaid anonüümseid profiile.

Hiinas sõna «privaatsus» ei eksisteerigi

Traditsiooniliselt usutakse seal, et varjama peaks ainult halbu asju, nii pole näiteks kellegi tuppa sisenedes koputamine kombeks. Nii on sotsiaalmeediast leitud privaatsus Hiina tehasetöölistele täiesti uus kogemus.

Huvitav on seegi, et hiina keeles sõna «privaatsus» ei eksisteeri, selles kontekstis kasutatakse küll sageli sõna ‘yinsi’, ent otsetõlkes tähendab see midagi salajast, mida tuleks teiste eest peita. Nii on privaatsusel Hiinas pigem negatiivne kuvand ning arvatakse, et kui keegi midagi varjab, on see midagi häbiväärset.

17-aastane juuksuripraktikant Cici kuulis sõna privaatsus esimest korda paari aasta eest seebiseriaali vaadates. Tema jaoks kõlas see sõna väga moeka ja uudsena ja pole midagi imestada, sest tema koduks olevas ühiselamus ei saa privaatsusest rääkidagi: neli tüdrukut jagavad väikestes tubades voodeid ning muud mööblit neil ei ole ja kõik isiklikud asjad on kõigi silme all laiali. Varem tehases töötades jagas ta tuba kaheksa teise naisega. «Öösel rääkisid kõik telefonis oma paikadega ja siis oli toas sama lärmakas kui turuplatsil, saladusi polnud kellelgi, sest kõik kuulsid ja nägid alati, kes mida ütles,» rääkis Cici. Oma saladuste hoidmiseks hakkas Cici oma poisssõbraga suhtlema pigem veebis kui telefonitsi, selline privaatsus on tema jaoks esmakordne.

India «Purjus ilusad naised»

Erinevalt lääneriikidest ei muretse siinsed inimesed niivõrd riigi või suurfirmade pilkude üle, vaid pigem kardetakse, et nende tegemistele saavad ligi tuttavad inimesed. Naiste jaoks tähendab aga sotsiaalmeedia võimalust suhelda väljaspool meeste pilke.

Lõuna-Indias saavad naised Facebookis gruppe luua. Näiteks on punt naisi loonud grupi «Purjus ilusad naised». Grrupis saavad nad saladusi jagada ning nende jaoks on see suletud, õdede kogukond. Grupis saavad nad käituda viisidel, mis poleks kogukonnas sobilik.

Tagasi üles