Briti, Kanada ja Itaalia beebid nutavad rohkem kui kusagil mujal maailmas. Miks?

Riin Aljas
, teadustoimetuse juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nuttev laps
Nuttev laps Foto: Panther Media/Scanpix

Värske uuring näitab, et Suurbritannias, Kanadas ja Itaalias nutavad lapsed kõige rohkem. Kõige vähem nutavad nad aga Taanis, Saksamaal ja Jaapanis.

See on esimene kord, kui laste nutmist nii laiaulatuslikult mõõdetakse. 28 eelnevat uuringut analüüsinud ja nii ligi 8700 imiku andmeid kaasanud Warwicki ülikooli teadlaste uurimuse tulemused avaldati ajakirjas Journal of Pediatrics. Lisaks sellele koostasid psühholoogid ka kaardi, kui palju nutmist on lapse puhul normaalne.

Uuring näitas, et keskmiselt nutavad lapsed esimese kahe elunädala jooksul päevas kaks tundi. Kõige rohkem nutmist tuleb ette kuue nädala jooksul, mil nuttu võib päeva jooksul kuulda lausa kaks tundi ja viisteist minutit ning vähem hakkavad lapsed nutma 12 nädalaks, mil nutmine piirdub tunni ja kümne minutiga. Teisalt võivad mõned beebid nutta üksnes kolmkümmend minutit, teised aga lausa viis tundi.

Miks nutavad lapsed üle maailma erinevalt?

Kõige rohkem – üle kolme tunni päevas rohkem kui kolmel päeval nädalas – nuttis osa briti paarinädalastest imikutest, osa Kanada 3–4 nädala vanustest imikutest ja osa Itaalia 8–9 nädala vanustest imikutest.

Taanis ja Saksamaal oli selliseid imikuid kõige vähem. Vaata täpsemaid numbreid originaalartiklist.

Miks nutavad aga lapsed mõnel pool maailmas rohkem ja mujal jällegi vähem? Sellele küsimusele teadlased veel vastata ei oska, seda enam, et mõnetine kõikumine ongi sellise andmestiku puhul normaalne. «Selleks tuleb uurida kultuure, kus lapsed nutavad vähem. Põhjus võib olla nii vanemate kasvatusvõtetes kui ka hoopiski raseduse ajal kogetus või geneetikas,» selgitas uuringu autor, Warwicki ülikooli meditsiinikooli psühholoogia osakonna professor Dieter Wolke. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles