Värske uurimus näitab, et sinavormis rääkimine aitab inimestel just isiklike ja negatiivsete kogemustega paremini hakkama saada.
Miks tasub vahel sinavormis rääkida?
24. märts 2017, 16:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Michigani Ülikooli teadlased korraldasid üheksa eksperimenti, kuhu kaasati kokku 2489 inimest. Uurimuse eesmärk oli mõista, miks inimesed iseendast rääkides sinavormi kasutavad. Töö autorite sõnul näitavad tulemused, et inimesed teevad seda, et negatiivsete kogemustega toime tulla.
Näiteks «kuidas külvad, nõnda lõikad», viitab sellele, et inimene vastutab oma tegude eest, ent siinkohal kasutatud umbmäärane sinavorm näitab, et see võiks juhtuda kellega tahes.
Ühes eksperimendis lasti vabatahtlikel kirja panna mõni isiklik kogemus. 200 inimest pidid seda tegema negatiivset kogemust lahti mõtestades, 198 paluti negatiivne kogemus taas läbi elada ning 203 pidid kirjutama neutraalsest kogemusest. Kirjutiste analüüs näitas, et kogemust lahti mõtestanud inimesed kasutasid üldist sinavormi rohkem (46 protsenti) kui inimesed, kes pidid kogemust taas läbi elama (10 protsenti) ning kõige vähem kasutasid seda neutraalsest kogemusest kirjutanud. Tulemused näitasid sedagi, et sinavormi kasutamine aitas inimestel end kogemusest paremini distantseerida.
Uurimus avaldati ajakirjas Science.