Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Asteroidid võivad saada astronautide ootamatuteks kaitsjateks

1
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Kunstniku kujutis NASA OSIRIS-Rex kosmoselaevast, mis uurib Maa-lähedast asteroidi Bennu. Värskes uuringus käisid teadlased välja teooria, et kosmoselendudel vajalikku kaitset kosmilise kiirguse eest võivad pakkuda just asteroididelt kaevandatavad materjalid. | FOTO: NASA/Goddard/University of Arizona/AP/Scanpix

Kosmosekivides leiduvad materjalid võivad kaitsta kosmoses reisijaid ohtliku kosmilise kiirguse eest.

Kuigi hetkel käimas olev Marsi-võidujooks näib jätkuvat täistuuridel, ei ole kosmose hõivamise ja hõivajate terviseriskid seniajani kuigi selged. Parameetreid, millega tuleb arvestada, on lihtsalt nii meeletult palju.

Üks paremini uuritud valdkondadest on aga seotud kosmilise kiirgusega. Tegemist on kõrge energiata kiirgusega, mille mõju organismile võib olla laastav – ühelt poolt tekitab see kasvajaid, teiselt poolt aga võib mõjutada närvisüsteemi talitust nii, et Marsile jõudvad astronaudid ei mäletaks enam Maadki.

Hetkel olemasolevate tehnoloogiate juures oleks kõige perspektiivikam kaitse kiirguse vastu varjestamine hiiglaslike alumiiniumplaatidega, mis on aga reaalsesse kasutusse võtmiseks ebapraktiline – liiga kallis ja liiga raske.

Oma hiljutises teadusartiklis näitab Kesk-Florida ülikooli teadlane Daniel Britt aga sootuks muud võimalust – kiirguse eest varjamiseks ideaalne materjal võib peituda hoopis asteroidides.

«Lõppude lõpuks peaksime tõsiseltvõetavate kolooniate loomiseks niikuinii kogu materjali kätte saama mujalt kui Maalt,» kommenteeris seda mõttekäiku ka Michigani tehnikaülikooli teadur Paul van Susante.

Britti sõnul on asteroidide eelis seotud nende suure vesinikusisaldusega. Kui saada seda kuidagi ammutada, oleks vesinik ideaalne kaitsevahend maailmaruumi avarustes leiduvate prootonite ja kosmiliste kiirte eest. Näiteks võrreldes alumiiniumiga peaks vesinik olema ligi 10 protsenti efektiivsem kõrge energiaga osakeste tõkestaja.

Kogu plaani juures on muidugi üks «pisike» kitsaskoht – asteroidide kaevandamist on hetkel edukalt läbi viidud vaid ulmefilmides ja keegi ei kujuta isegi ette, kuidas seda reaalses maailmas teha. Nullgravitatsioonis kaevandustööde läbiviimiseks ei ole lihtsalt tehnoloogiat.

Ühe variandina on välja käidud mittemagnetilise vesiniku eemaldamine ülejäänud suure metallisisaldusega kivimimassist hiiglaslike magnetitega. Kujutlusvõimet kosmoseteadlastel igatahes jagub.

Asteroididel leiduvate materjalide kiirguskaitse-kõlblikkust uurinud teadusartikkel ilmus ajakirjas Advances in Space Research.

Tagasi üles