Hiina plaanib suurte kasside päästmiseks rajada hiiglasliku rahvuspargi

Kaur Maran
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Siberi tiiger Venemaal Habarovski Priamurski loomaaias. Hiina valitsusel on hetkel kavas hiiglasliku Siberi tiigrite ja Amuuri leopartide kaitseala loomine.
Siberi tiiger Venemaal Habarovski Priamurski loomaaias. Hiina valitsusel on hetkel kavas hiiglasliku Siberi tiigrite ja Amuuri leopartide kaitseala loomine. Foto: Juri Smitjuk/TASS/Scanpix

Väljasuremisohus siberi tiigri ja amuuri leopardi asurkondade päästmiseks on esimene samm rajada läänemaailma eeskujul korralikke kaitsealasid.

Kõnealune uus rahvuspark plaanitakse teha riigi kirdeossa Jilini ja Heilongdžangi provintside maile, ehk siis küllaltki lähedale Venemaa ja Põhja-Korea piiridele. Plaanitava kaitseala kogupindalaks on 14 600 ruutkilomeetrit, mis on ligi 60 protsenti suurem kui Yellowstone ja 20 korda suurem kui Lahemaa.

Hiina Xinhua uudisteagentuuri sõnul plaanitakse aastaks 2020 viia läbi põhjalik planeerimine ja rajada juba ka pilootprojekt. Arvestades tiigrite täbarat olukorda võib sellise ajaraami kohta ehk öelda, et parem hilja kui mitte kunagi.

Nimelt oli selles piirkonnas aastal 1998 looduses hinnanguliselt vaid kuus kuni üheksa Siberi tiigrit, mis jõudis aastaks 2015 küll tõusta 27ni. Samas jääb neile hetkel eraldatud ala siiski piiratuks. Venemaal on hinnanguliselt säilinud ligi 400 isendit.

Amuuri leopard Priamurski loomaaias. Foto: Yuri Smityuk/TASS/Scanpix
Amuuri leopard Priamurski loomaaias. Foto: Yuri Smityuk/TASS/Scanpix Foto: Yuri Smityuk/Yuri Smityuk/TASS

Jahipidamisest ja teistest inimtegevustest ohustatud Amuuri leoparte oli aastal 2007 hinnanguliselt alles vaid 30. Aastaks 2015 oli see arv küll ligi kahekordistunud, kuid eluvõimelise populatsiooni taastamiseks on siiski vaja veel palju tööd.

Põhiline probleem kaitsetegevuses on seotud Hiina kaitsealade üldise korraldusega. Nagu kirjutas 2016. aastal ajakiri Science, on sealne looduskaitsesüsteem nagu virrvarr kaitsealadest, pooleldi kaitstud aladest ja kohalikest parkidest. Samas puudub kogu süsteemil keskselt juhitud ja läbimõeldud käitumine.

Õnneks näib, et Hiina on seadmas endale aina enam looduskaitselisi sihte. Lisaks ambitsioonikale kasvuhoonegaaside ja muu õhusaaste piiramise plaanile on riik asunud looma ka hulgaliselt erinevaid kaitsealasid. Näiteks teatati 2013. aastal rahvusparkidest, mille eesmärgiks on lisaks eelpool mainitutele ka hiidpandade, Tiibeti antiloobi ja Aasia elevandi kaitsealad. Neist suurima, pandade kaitseks mõeldud, reservaadi loomiseks tõsteti muu hulgas ümber ka 170 000 Sichuani provintsi elanikku.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles