Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Kas astronoomia suurima müsteeriumi taga võib olla maaväline elu?

2
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Kunstniku kujutis raadiolainete jõul lendavast valguspurjest. | FOTO: M. Weiss/CfA

Mõistatuslikele kiiretele raadiopursetele seletust otsivad teadlased käisid välja hüpoteesi, mille kohaselt võivad raadiolained olla tuuleks tulnukate päikesepurjedes.

Kiired raadiopursked on avakosmosest tulevad ülitugevad, kuid väga harva esinevad raadiolained, mis kestavad vaid millisekundeid ning on seetõttu ka väga raskesti uuritavad. Teadlased on aastaid üritanud nende päritolu mõistatust murda, kuid seni on suudetud tabada vaid ühe purske ligikaudne päritolu kauges Auriga galaktikas. Ajakirjas Astrophysical Journal Letters välja antud uuringus tõstatab grupp Harvardi ülikooli teadlasi aga kõige provokatiivsema hüpoteesi seni.

Etteruttavalt tuleb ära märkida, et tulnukaid ei ole keegi avastanud. Küll aga mängisid Manasvi Lingam ja Avi Loeb Harvardist läbi stsenaariumi, milles otsiti vastust küsimusele, et millised tingimused võiksid vastata raadiopursete elutekkelisusele. Kuniks meil ei ole ammendavat selgitust raadiopursete tekke põhjuste kohta, on see vaid üks võimalik seletus.

Artikli autorite hinnangul võivad raadiopursked pärineda hiiglaslikest meie galaktika välistest raadiosaatjatest. Välja saadetavad lained võivad nende sõnul olla justkui tehislik päikesetuul, mille jõul maavälised tsivilisatsioonid kosmoselaevu mööda Universumit ringi sõidutavad.

Kui eeldada, et kosmilise raadiosaatja võimsus on ligikaudu sama, mis Päikesel, peaks see olema oma mõõtudelt ligikaudu kaks korda suurem kui Maa.

Kui kogu see konstruktsioon võib näida jabur, siis toetub see oma loogikakäikudes vähemalt osaliselt samale põhimõttele, mille abil kosmosevisionäärid loodavad saata lähimale Maa-lähedasele planeedile Proxima B esimese kosmoselaeva.

Juhul, kui Lingami ja Loebi oletus tõele vastab, siis peab maailmaruumis rändama mitmeid kosmoselaevu. Erinevalt meie potentsiaalsest laserite jõul lendavast alusest oleksid need aga hiiglaslikud, kaaludes grammide asemel tonne.

Enne selliste laevade tabamist või muud ammendavat seletust, peab see selgitus aga võistlema teiste, teadlaste seas levinud selgitustega, mille kohaselt peab hiiglasliku energiaga pursete taga olema mõned universumi võimsamad nähtused nagu neutrontähed või mustad augud.

Uuring ilmus ajakirjas Astrophysical Journal Letters.

Tagasi üles