Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Eesti teadlased saavutasid emakakaelavähki tekitava viiruse ravi uuringutes läbimurde

Lisatud selgitav video

1
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Et viiruse kasv ja elutsüklid oleks paremini nähtavad, süstiti rakkudesse tulikärbse geeni. | FOTO: Caters News Agency / Scanpix

Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi teadlased avastasid viisi, kuidas bioluminestsentsi abil jälgida inimese papilloomiviiruse (HPV) kasvu ja ravimite mõju viirusele. Teadmisi on võimalik kasutada uute arstimite väljatöötamiseks.

«Peaaegu kõik inimesed nakatuvad oma elu jooksul HPVga, kuid suur osa nakkusi möödub suhteliselt kahjutult, paljudel ei avaldu sümptomid kunagi,» räägib hiljuti Tartu Ülikoolis doktorikraadi kaitsnud Mart Toots, kes võttis oma töös lähema uurimise alla viiruse eluohtlikud ehk onkogeensed tüübid.

Inimese papilloomiviirusel on üle 200 erineva alamtüübi, millest ohtu kujutab vaid osa. Erinevalt healoomulistest vohanditest, mis avalduvad tüüpilisel juhul soolatüügaste kujul, võivad pahaloomulised viirusetüübid viia ka vähkkasvaja tekkeni.

Kõige levinum HPV põhjustatud vähkkasvaja on emakakaelavähk, mida diagnoositakse igal aastal enam kui poolel miljonil naisel. Eestis esineb saja tuhande naise kohta aastas kuni kakskümmend juhtu. Meestel võib viirus tekitada samuti genitaalidega seotud vähivorme, kuigi seda esineb tunduvalt harvem.

Kuigi HPV vastu saab vaktsineerida, pole selle vastu veel ravi leitud. Nii on kõik uuringud HPV ravi leidmiseks äärmiselt vajalikud. Teadusajakirjas PLOS Pathogens täna ilmunud uurimuses üritasidki Eesti teadlased välja selgitada, kuidas võimalikult efektiivselt testida, mil moel erinevad ravimid HPVd mõjutavad. Kui testimine läheb lihtsamalt, kiireneb kogu ravimi väljatöötamise protsess.

Eestlased lõid süsteemi, mille abil saaks mõõta erinevate ühendite võimet HPV levimist pidurdada. Selleks viisid nad rakkudesse tulikärbse lutsiferaasi geeni. See geen toodab ensüümi, mille muutumise teel tekib bioluminestsents ehk elusorganismi valguse kiirgamine.

Lihtsustatult öeldes muutsidki Eesti teadlased HPV genoomi nii, et viiruse kasv ja elutsüklid bioluminestsentsi abil paremini nähtavaks muuta. See võimaldas kiirtestide kaudu jälgida, kas üks või teine potentsiaalne ravim mõjutab viirust või mitte. Samuti laseb eestlaste lahendus testida väga suures koguses ühendeid.

Sama meetodit saab kasutada ka teiste viiruste või geenide aktiivsuse mõõtmiseks, HPV valisid eestlased aga seetõttu, et viirust on Tartu Ülikoolis aastaid uuritud ning selle viirusega nakatub igal aastal väga palju inimesi.

«HPVst tingitud haiguste raviks kulub üksiti Ameerika Ühendriikides 3,4 miljardit dollarit. Kui me suudame ravimi välja töötada, siis peaksid kulutused vähenema või, veelgi parem, meie võiksime selle raha endale saada,» ütles Tartu Ülikoolis sellealast uurimistööd juhtiv biomeditsiinitehnoloogia professor Mart Ustav.

«Ahnus on alati olnud edasiviiv jõud. Ja kuivõrd meil on teadmisi ja oskusi ning head elukutselised teadustöötajad, siis miks ei peaks me seda proovima? Siiani, nagu näha, läheb ju päris normaalselt!» jätkas ta.

Ustav kinnitas, et praeguseks on kogu avastatud info kohta patendiavaldused tehtud ning edasiseks on kaalumisel kolm stsenaariumi: lahendus müüakse ostjale, kes tahab HPV ravimi välja töötada ja turule tuua; otsitakse partner, kes finantseerib edasist ravimiarendust ja kliinilisi katsetusi kuni ravimi turuletoomiseni; leitakse eestlastega kampa löövad investorid ning ravim arendatakse ja tuuakse turule.

«Eks mingi aja pärast näe, kas midagi nendest plaanidest ka välja tuleb,» lausus biomeditsiinitehnoloogia professor.

Vaata meetodi kohta selgitud siit:

Tagasi üles