Ka kõige karedamate putukate kättesaamiseks on konnade keeled arenenud ülitäpseks püügimasinaks, kirjutab Science.
Video: konna keel on arvatust keerulisem instrument
/nginx/o/2019/07/10/12351150t1h01e8.jpg)
2. veebruar 2017, 13:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui konna keel tundub teile veider uurimisteema, siis selles ei ole te tõenäoselt üksi. Ometigi on konnade keelekasutus pakkunud nendega tegelevatele teadlastele huvi juba 1849. aastast, mil toimus esimene konnade ja kärnkonnade keelte uuring. Kuigi toona saadi kätte pilt keelte kujust, jäi nende toimimise füüsikaline pool saladuseks.
Varasemad uuringud võrdlesid nende keeli liimiga kaetud kleeplindiga, kuid värskes ajakirjas Journal of the Royal Society Interface näitavad briti teadlased, et asi on siiski keerukam. Nimelt on kleeplindi üks probleem, et see ei haaku kuigi hästi karedate ja väikestest teradest koosnevate pindadega. Paljud konnade lemmikputukad on aga just nimelt selliselt üles ehitatud.
Teadlaste uuringust selgus, et konnade keeled on võrreldes teiste loomadega erakordselt pehmed ja laialivalguvad. Võrreldes inimkeelega on konna keel näiteks 10 korda pehmem. Nende sülg on aga omalaadne liim, mis voolab esmasel kokkupuutel püütavaga laiali kõikidesse võimalikesse tema pinna õnarustesse, tõmbehetkel aga justkui tsementeerub ja haagib putuka keele külge kinni.
Kui nende sülg on aga niivõrd tugev liim, siis kuidas jõuab putukas keele küljest konna kõhtu? Varasemad uuringud on näidanud, et konnad kasutavad neelamiseks silmi. Teadlased tegid kindlaks, et silmad suruvad vastu putukat samas suunas nagu ka keel. Rõhu kahanemise mõjul putukas vabaneb.
Uute teadmiste abil loodavad teadlased arendada välja uusi ja paremaid liime.
Vaata ka teadlaste videot sellest, kuidas konna keel töötab: