Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Olav Aarna: mida ühist on PISA tulemustel ja kliima soojenemisel?

2
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Olav Aarna | FOTO: Erakogu

Akadeemik Olav Aarna küsib kiuslikult: kummast PISA edu selgitusest lähtuda Eesti hariduspoliitiliste otsuste tegemisel? Või kas me üldse peame nende selgitustega hariduspoliitika kujundamisel arvestama?

Pealkirjas toodud küsimus on ajendatud kahest asjast: hiljuti avaldatud 2015. aastal läbi viidud PISA uuringu tulemustest ja Phil Williamsoni artiklist ajakirja Nature 8. detsembri 2016. aasta numbris. Viimases muretseb autor selle pärast, et «tõepõhjata ajajärgu» populismi tõusulaine seab ohtu tõenduspõhise valitsemise, st teadusuuringutel põhinevate poliitiliste otsuste tegemise. Muuseas puudutab see suhtumist inimtekkelisse kliimasoojenemisse, mille USA presidendiks valitud Donald Trump on kahtluse alla seadnud.

Kliima muutumisena mõistetakse ilmamustrite statistilise jaotuse pikaajalisi muutusi kestusega mõnest aastakümnest miljonite aastateni. Kui kliimasoojenemises pole kahtlusi, siis selle põhjuste osas jaguneb teadlaskond kaheks: enamik pooldab hüpoteesi soojenemise inimtekkelisest iseloomust, teine osa peab täheldatud muutusi geoloogilises ajas inimesest sõltumatult toimuvate looduslike protsesside põhjustatuks. Viimaste aastakümnete poliitilistes otsustes, sh Kyoto ja Pariisi kliimalepped, on lähtutud sellest, et vähendada kliimasoojenemise inimesest lähtuvaid põhjusi.

Mida ühist on eeltoodul PISA uuringu tulemuste tõlgendamisega? Selgub, et analoogia kliimasoojenemise põhjuste tõlgendamisega on täiesti olemas.

Soome on teiste Põhjamaadega võrreldes mitmes mõttes hiline areneja. Seetõttu on traditsiooniline õpetajakeskne koolikultuur seal veel mõningal määral säilinud.

Viisteist aastat tagasi, kui avaldati esimese PISA uuringu tulemused 15-aastaste õpilaste matemaatika, loodusteaduste ja funktsionaalse kirjaoskuse kohta, oli suureks üllatuseks see, et Soome õpilased osutusid Euroopa riikide hulgas kõige edukamaks. Sama on kordunud iga kolme aasta järel, kusjuures 2006. aastal lisandus Soome kõrvale ka Eesti. 2015. aasta uuringu tulemuste põhjal olid Eesti õpilased juba Soome omadest edukamad.

Alates 2001. aastast muutus haridusturism Soome oluliseks majandusharuks. Maailma paljude riikide haridustegelasi ja -poliitikuid huvitasid Soome edu põhjused ning võimalus neid kogemusi oma maal rakendada. Soome haridusteadlased on esile tõstnud neli olulist edutegurit:

1970. aasta põhikooli reformiga loodud võrdväärsed õpivõimalused;

standardsete testide, range aruandluse ja turumehhanismide puudumine;

õpilastele antavate koduülesannete väikene maht;

õpetajakoolituse süsteem.

Kuigi nende tegurite otsesel mõjul pole tõenduspõhist alust, on need tundunud Soome edu usutava seletusena.

Tähelepanuväärne on, et alates 2009. aastast on Soome õpilaste tulemused järk-järgult halvenenud. 2015. aastal ilmus Gabriel Heller Sahlgreni sulest uurimus «Tõelised Soome õppetunnid. Hariduse üliriigi tõeline lugu». Sahlgren väidab tõenduspõhiselt, et Soome sisenes PISA uuringutesse oma «hiilguse tipul» ja alles nüüd hakkavad aastakümneid tagasi tehtud haridusreformide mõjud selgemalt ilmnema.

Selgub, et Soome edu PISA uuringutes selgitavad hoopis paremini viimase poolteise sajandi sotsiaal-majanduslikud ja ajaloolised mõjurid, mis on üsna sarnased Eesti omadega. Soome on teiste Põhjamaadega võrreldes mitmes mõttes hiline areneja. Seetõttu on traditsiooniline õpetajakeskne koolikultuur seal veel mõningal määral säilinud.

Eeltoodu tundub usaldusväärse selgitusena, miks just Soome ja Eesti mahuvad Kagu-Aasia riikide kõrval PISA uuringus edukate hulka. Meil on veel mingil määral säilinud nende riikide koolikultuuris valitsevad arusaamad. Omaette küsimus on, kas selline koolikultuur mahub meie praegusesse väärtussüsteemi.

Ja ikkagi jääb õhku kiuslik küsimus: kummast PISA edu selgitusest lähtuda Eesti hariduspoliitiliste otsuste tegemisel? Või kas me üldse peame nende selgitustega hariduspoliitika kujundamisel arvestama?

Tagasi üles