Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Müstiline 9. planeet võib olla Päikesesüsteemi sisse murdnud üksik uitaja

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Kunstniku kujutis üheksandast planeedist. | FOTO: R.Hurt/AP/Scanpix

Uued simulatsioonid näitavad, et seni kinnitamata üheksas kivi päikesest võib olla Päikese poolt lõksu püütud üksildane maailmaruumis uitaja, vahendab seeker.com.

Üheksas planeet on üks astronoomia kuumematest teemadest - California Tehnikaülikooli teadlaste Mike Browni ja Konstantin Batõgini arvutused näitavad, et taevakeha olemasolu seletaks pea täiuslikult Päikesesüsteemi mehaanilisi anomaaliaid.

Samas kui ta ka olemas on, siis tiirleb ta Päikesest ja Maast nii kaugel, et temani jõuab väga vähe valgust ja nii on ka tema olemasolu vaatluste abil kinnitamine ülikeeruline. Sellest hoolimata teatas Brown oktoobris, et tõenäoselt suudetakse planeet lähema 16 kuu sees siiski ära tõestada ja nii võib selle kohta uusi teateid loota juba 2017. aasta jooksul.

Kuigi planeedi olemasolu ei ole veel selge, uurivad teadlased juba praegu põhjalikult selle päritolu. Ühe teooriana on välja käidud, et 9. planeet võib pärineda mõnelt Päikesesüsteemist möödunud tähesüsteemilt. Paraja läheduse saavutamisel haaras Päike planeedi lihtsalt enda gravitatsioonivälja, näpsates selle nii endale.

Nüüd on aga grupp astronoomilisi simulatsioone teinud New Mexico Ülikooli teadlasi tulnud välja sootuks uue võimalusega– 9. planeet võib olla hoopiski üksinda maailmaruumis rändav orb, millesuguseid peaks maailmaruumis leiduma suurel hulgal. Simulatsioonides toodigi välja tingimused, mille puhul sellised üksikplaneedid Päikese gravitatsiooni lõksu jäävad. Tõsi küll, enam kui 60 protsendil juhtudest lõpeb rändurplaneedi kokkupuude Päikesesüsteemiga tagasi kosmoseruumi heitmisega.

Samas vastavad senised teadaolevad arvutused 9. planeedi kohta üsna täpselt tingimustele, mille alusel võiks ta liigituda just «õnneliku» 40 protsendi planeetide hulka, mis peaksid möödalennul Päikesesüsteemiga ühte liidetud saama.

Sellise stsenaariumi eeltingimuseks on nimelt väga suur orbiit ja Päikesesüsteemi kaugeimast planeedist Neptuunist väiksem mass. Oletatava planeedi orbiit on teatavasti aga nii suur, et -terve ringi ära tegemine ümber Päikese kestab tema jaoks 20 000 Maa-aastat, mass peaks Browni ja Batõnigi sõnul olema aga ligikaudu 10 korda suurem kui Maa. Neptuun aga on Maast koguni 17 korda suurem, niisiis vastab üheksas planeet ka suuruse nõuetele.

Tagasi üles