California ja San Diego ülikooli teadlased kasvatasid laboris miniajud, kasutades selleks ei midagi muud kui laste piimahammastest võetud tüvirakke, vahendas New Scientist.
Hammastest tehtud miniajud paljastasid inimeste suhtlemisoskused
11. jaanuar 2017, 03:12
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Piimahambaid saatsid teadlastele lapsevanemad üle maailma. Erinevaid aineid kombineerides suutsidki nad rakkudest kasvatada kuus aju välimist kihti. Tegu on ajuosaga, mis on inimestel võrreldes loomadega kordades keerulisem ja nii teame selle ajuosa kohta üpriski vähe. Ometigi peitub just seal informatsioon meie kõige keerulisemate mõtete ja oskuste kohta. Muuhulgas toimub selles aju osas ka teistega suhtlemiseks vajalik ajutegevus.
Imepisikeste ajude läbimõõt ulatus vaid viie millimeetrini. Sellest hoolimata meenutavad need uuringu juhtivautori, Alysson Muotri sõnul embrüote ajusid.
Et mini-ajudest sotsiaalsuse kohta infot saada, tuli nende jaoks rakke koguda erinevatelt lastelt. Nii kasutas uurimisrühm autismi, Retti sündroomiga ja Williamsi sündroomiga laste tüvirakke. Esimese kahe haiguse puhul iseloomustab seda põdevaid lapsi sageli puudulik suhtlemisoskus, viimase puhul ilmnevad aga hüpersotsiaalsed omadused, kus inimesed ei suuda vahel vastu panna soovile võhivõõrastega rääkida.
Miniajude uurimine näitas, et nende laste rakkude põhjal ehitatud miniajud erinesid suuresti. Autismi põdevate laste ajudesse tekkis normaalsest vähem ajuvõrgustikke, seevastu Williamsi sündroomiga laste puhul tekkis neid aga keskmisest rohkem. Tavaliste laste ajudes olevad ajuvõrgustikud jäid kahe ekstreemumi vahele.
Seaduspära kontrollimiseks vaatasid Muotri ja tema kolleegid ka samu haiguseid põdenud surnud inimeste ajusid. Sarnased mustrid esinesid sealgi.
Lisaks sotsiaalsuse uuringutele võrdlesid teadlased miniajusid ka šimpansite ja bonobote tüvirakkudest tehtud ajudega ning avastasid, et ahvide ajud arenevad teatud küpsustasemeni palju kiiremini.
Edaspidi soovib Muotri katsetama hakkama, mismoodi need pisikesed tehisajud erinevatele stimulatsioonidele reageerivad.
Vaata teema kohta rohkem SIIT.