Emotsionaalselt kurnavad kogemused jäävad meid aju füsioloogiliste muutuste kujulsaatma pikaks ajaks, teatavad New Yorki Ülikooli teadlased.
Avastati emotsionaalse pohmeluse ja mälu seosed
/nginx/o/2019/07/10/12351150t1h01e8.jpg)
27. detsember 2016, 16:20
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«See, kuidas me sündmusi mäletame, ei ole vaid meid ümbritsevas keskkonnas aset leidnud sündmuste tagajärg, vaid on ka tugevalt mõjutatud meie sisemistest olekutest. Need sisemised olekud võivad meid saata pikka aega ja muuta ka tulevikus aset leidvate sündmuste tajumist,» seletas uuringu tulemusi New Yorki Ülikooli professor Lila Davachi. «Avastus teeb veelkord selgeks, et meie taju on väga tugevalt mõjutatud eelnevatest kogemustest ning eriti emotsionaalsed kogemused jäävad meiega väga kauaks.»
Et emotsionaalselt laetud mälestused saadavad meid kaua, on juba ammu teada-Ajakirjas Nature Neuroscience avaldatud artiklist selgub aga, et ka emotsionaalsetele sündmustele järgnenud vähem emotsionaalsed juhtumid jäävad inimestele märksa paremini meelde.
Sellise tõdemuseni viis teadlased eksperiment, kus osalejatele näidati kas kõigepealt emotsionaalset reaktsiooni tekitavaid pilte ja seejärel vähem emotsionaalseid või vastupidi – kõigepealt vähe-emotsionaalseid ning siis tundeid tekitavaid. Kogu katse käigus mõõdeti ka osalejate erutusnäitajaid nagu naha elektrijuhtivus ja ajutegevus. Kuus tundi hiljem pidid katsealused täitma mälutesti nähtud piltide kohta.
Tulemused näitasid, et need katsealused, kes nägid kõigepealt tundeidtekitavaid pilte, suutsid ka neutraalsete piltide sisu oluliselt paremini meeles pidada. Eksperimendi jooksul tehtud magnetresonantstomograafi-pildid näitasid, et ajus tekkinud emotsionaalne reaktsioon kestis piisavalt kaua, et «haarata endasse» ka hiljem nähtud neutraalsed pildid.
«Meie tulemustest on näha, et mitte-emotsionaalsed kogemused jäävad paremini meelde, kui neile eelneb tugevalt emotsionaalne sündmus,» selgitas Davachi.
Uuring ilmus ajakirjas Nature Neuroscience.