Miks on linnud hambutud? Hiljuti avastatud dinosauruseliik annab vihjeid

Kaur Maran
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Limusaurus inextricabilis oli väikest kasvu dinosaurus, kelle skelettide uuring näitab, kuidas kulges evolutsiooniline lindude hambutuks arenemine.
Limusaurus inextricabilis oli väikest kasvu dinosaurus, kelle skelettide uuring näitab, kuidas kulges evolutsiooniline lindude hambutuks arenemine. Foto: George Washingtoni Ülikool

Lindude eellasteks peetavate dinosauruste skelettide uuringud näitavad, et need jäid hambutuks juba murdeeas. Avastus võib seletada ka seda, miks lindudel ei ole hambaid.

George Washingtoni Ülikooli (GWÜ) teadlaste uuritud liik kannab ladinakeelset nime Limusaurus inextricabilis. Seda kõnekeeles ka mudasisalikuks kutsutavat looma kirjeldati esimest korda alles 2009. aastal, kuid juba praegu on temast saamas võtmetähtsusega liik paljude tänapäevaste loomade arenemise mõistmisel. Võrreldes paljude oma Juura perioodi kaasaegsetega oli Limusaurus väike, ulatudes seistes vaid inimese puusani. Üheks tema silmapaistvamaks omaduseks oli aga iseloomulik nokk.

Limusaurus’eid on seni leitud peaaegu et ainult Hiinast Xinjiangi provintsi mudasetetest, kuid see-eest on leidub neid seal piisavalt palju, et teha põhjalikke anatoomilisi uuringuid. Ajakirjas Current Biology avaldatud uuringu valimisse kuuluski 19 limusaurus'e skeletti, mis hõlmas kogu teadaolevat materjali selle kaugete aegade looma kohta. Erinevas vanuses skelettide kõrvutamine näitas, et kui noorloomadel olid suus pisikesed teravad hambad, siis kadusid need juba teismeeas ning täiskasvanud loomad olid kõik hambutud.

«See avastus on oluline kahel põhjusel. Esiteks on väga ebatavaline leida dinosauruste kohta selliseid noorloomast täiskasvanuni ulatuvaid kasvuridasid. Teiseks aga on tegemist ebatavaliselt kiire muutusega loomade anatoomias, mis viitaks justkui murdeeas toimunud muutustele Limusaurus’te söögilaual,» kommenteeris vastust uuringut juhtinud Dr James Clark.

Eriti huvitav on avastus aga seetõttu, et uuritud dinosauruse liik kuulub theropodideks kutsutava dinosauruste grupi hulka, keda peetakse lindude evolutsioonilisteks eellasteks. Dr Clarki uurimisrühm on oma varasemates uuringutes näidanud, et Limusaurus'tel esines esijäsemete esimese ja viienda sõrme taandareng ning et theropodide hilisematel esindajatel puudusid need kaks sõrme sootuks. See on aga väga sarnane lindude skeletiga, mille tiiva osas on samuti säilinud vaid kolme sõrme luustik.

Hambumuse uurimine on aga tunnistuseks, et Limusaurus’tel pidi elu jooksul toimuma oluline muutus toitumisharjumustes – segatoidulistest noorloomadest said hiliseks murdeeaks juba täistaimetoitlased. Hambumuse uurimisest avastatud dieedimuutust kinnitavad seejuures ka luustike keemilised analüüsid.

«Enamiku dinosauruste puhul saame uurida vaid väga väheseid isendeid ja nii on meie teadmine nende arengubioloogiast seniajani väga lünklik,» ütles uuringu kaasautor, GWÜ doktorant Josef Stiegler. «Kuna Limusaurus’test säilinud materjal on nii rikkalik, saime oma uuringus kasutada mitut eri tüüpi asitõendeid nagu näiteks skeleti morfoloogia, mikrostruktuurid ja isotoopne koostis. Nende kõigi abil saime ebatavaliselt täpse pildi selle looma arengus toimunud kehalistest ja toitumuslikest muutustest.»

Uuring avaldati ajakirjas Current Biology.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles