Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Kosmose hõivamise ohud: lend Marsile võib hävitada astronautide närvisüsteemi

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
27. septembril teatas SpaceXi juht Elon Musk Rahvusvahelisel Astronautika Kongressil enda plaanist koloniseerida Mars. Värske uuring heidab avakosmose lendude võimalikkusele aga tõsise kahtlusevarju. | FOTO: Scanpix

Kolmeaastase Marsi-lennu jooksul võivad astronaudid saada piisavalt kosmilist kiirgust, et kohale jõuaksid ärevushäirete ja pea puuduliku mäluga inimvared.

Näib, et iga järgmise tehnoloogilise saavutusega muutub kosmos järjest kättesaadavamaks ja pilet maailmaruumi odavamaks. Möödunud nädalal teatas näiteks näitleja Leonardo DiCaprio möödunud nädalal vestluses president Obama ja klimatoloog Katharine Hayhoe’ga, et on juba lunastanud pileti ettevõtja Elon Muski SpaceXi esimesele Marsi-lennule. Tõsi küll, hiljem on DiCaprioga lähedalt seotud inimesed väite ümber lükanud, kuid siiski näib, et Muski ja teiste kosmoselennu entusiastide ponnistused on punast planeeti Maalt järjest kättesaadavamaks tegemas.

Mõtles DiCaprio Maa hülgamist tõsiselt või ei, kuid värskes ajakirjas Scientific Reports avaldatud uurimus võiks olla kohustuslik lugemine kõigile Marsi-lennust unistajatele: kes kord Maa magnetväljast lahkub, ei pruugi Marsile jõudes enam koduplaneeti mäletadagi.

Nimelt uurisid kiirgus-ontoloog Charles Limoli ja kolleegid Irvine’i California Ülikoolist nii-nimetatud «kosmoseaju» fenomeni, ehk ajutegevuse häirumist kosmilise kiirguse mõjul. Katsed seisnesid närilistest katseloomade kiiritamises kosmilise kiirgusega sarnase koostisega osakestega – täielikult ioniseeritud hapniku ja titaaniga.

Tuli välja, et vaid mõne kuuga kosmilise kiirguse käes tekkisid loomadel tõsised vaimsed häired ja dementsus. Kuus kuud pärast eksperimendi lõppu olid mitmed ajupiirkonnad jätkuvalt põletikulised, samuti ei olnud taandunud ka närvikahju. Läbi viidud ajuskanneeringud näitasid, et kiirguse toimel olid hävinud mitmed oksikjätkete ehk dentriitide osad, samuti ka neuronite aksonid.

Sellisele mõjule vihjavaid uuringuid on ilmunud varemgi, kuid värske uuring annab varasemale ohu kahtlusele märksa tugevama tõenduspõhja.

«Astronautidele, keda ootab ees kahe-kolme-aastane edasi-tagasi reis Marsile ei ole see kindlasti hea uudis,» ütles Limoli. «Avakosmoses peavad astronaudid puutuma kokku mitmete täiesti unikaalsete ohtudega. Kokkupuude uuritud osakestega võib tekitada erinevaid kesknärvisüsteemi häireteid, nagu näiteks erinevaid vaimse soorituse ja mälu häireteid, ärevust, depressiooni ja otsustelangetamise häireid. Need võivad küll saada alguse kosmosereisil, kuid olla kroonilised. See tähendab – püsida elu lõpuni.»

ISSi kaitseb Maa magnetväli

Lisaks füsioloogilisele kahjule tekkis katseloomades ka käitumuslikke häireid, näiteks nii-nimetatud «hirmu väljasuretamises» - protsessis, mille käigus aju surub maha hirmu negatiivseid kogemusi põhjustanud tegevuste ees.

«Hirmu väljasuretamise häired soodustavad ärevuse teket, mis võib kolme-aastase Marsi-reisi puhul osutuda oluliseks probleemiks,» ütles dr. Limoli. Ta rõhutas, et antud uuringu tulemused näitavad vaid kuus nädalat kestnud kiirutamise mõju kuue kuu järel. Kolmeaastase kosmoselennu puhul oleksid mõjud kindlasti märksa tugevamad.

Teoreetiliselt peaks olema võimalik ehitada pikkadeks lendudeks vastava varjestusega kosmosealuseid, kuid teel veedetava aja ja laetud osakeste aktiivse loomu tõttu ei ole nendest lõppude lõpuks siiski pääsu ja kolme aasta jooksul jõuaksid astronaudid siiski piisavalt kiiritada saada. Kõige efektiivsem kaitse närvirakke hävitava kosmilise kiirguse eest näib praeguse seisuga olevat püsida Maa turvalises magnetsfääris, nagu seda teeb näiteks Rahvusvaheline Kosmosejaam.

Hetkel uurivad Limoli ja kolleegid siiski ka profülaktilise kiirgusravi võimalusi.

Tagasi üles