Sel nädalal jagatakse Nobeli preemiaid. Loe põnevaid fakte Nobeli preemiate kohta.
Kas teadsid, et... noorimad, vanimad ja edukaimad nobelistid on... Suur ülevaade Nobeli preemiatest
3. oktoober 2016, 10:25
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nobeli preemiate jagamine sai alguse sellest, kui Rootsi keemik Alfred Nobel allkirjastas 1895. aasta 27. novembril testamendi, mille kohaselt läks suurim osa tema varandusest füüsika, keemia, meditsiini, kirjanduse ja rahu auhindade jagamiseks. Praeguse rahaväärtuse juures tähendas see umbes 1,712 miljonit Rootsi krooni ehk 177 522 eurot. Nobeli soov oli, et raha investeeritaks küllaltki turvalistesse fondidesse. Edaspidi hakatigi neid auhindu kutsuma Nobeli preemiateks. Hiljem lisas Rootsi keskpank preemiate hulka ka majanduse Nobeli. Nobeli preemiate kätteandmistseremoonia toimub igal aastal 10. detsembril, mis on ka Alfred Nobeli surma-aastapäev.
829 541 eurot saab Nobeli preemia laureaat tänavu. Lisaks sellele antakse talle veel kunstike poolt käsitsi valmistatud Nobeli diplom ning Nobeli medal.
573 Nobeli preemiat jagati aastatel 1901 – 2015
341 preemiatest on läinud ühele teadlasele, 135 jagatud kahele inimesele ning 97 kolmele laureaadile.
Auhindade jagamise algusest on mõnikord preemiad jagamata jäänud, kõige sagedamini juhtus see kahe maailmasõja ajal.
Valdkonniti on enim preemiaid füüsikas võidetud osakestefüüsikas, keemias biokeemias, meditsiinis geneetikas ning majanduses makroökonoomikas. Enamik kirjanduse Nobeleid võideti aga proosa kirjutamise eest.
Kõige rohkem on Nobeli preemia võitjaid tulnud USAst Stanfordi Ülikoolist. 21. sajandil on selle ülikooliga seostatud seitset Nobeli laureaati ning kõik viimased kolm keemia Nobelit on läinud just selle ülikooli teadlastele. Teadusasutuste esikümnes on veel Columbia Ülikool, California Ülikool Berkeleys, Princetoni Ülikool, Chicago Ülikool, Howard Hughesi Meditsiiniline Instituut (USAs), California Ülikool Santa Barbaras, Massachusettsi Tehnikaülikool, Iisraeli Tehnikaülikool ja Max Plancki Instituut Saksamaal.
17-aastane oli noorim Nobeli preemia võitja, pakistanlanna Malala Yousafzai. 2014. aastal anti talle Nobeli rahupreemia tüdrukute õiguste eest võitlemise eest. Talle järgnevad füüsikanobelist Lawrence Bragg, kes oli preemia saamise ajal (1915) 25-aastane ning neli 31-aastast Nobelisti.
90-aastane oli aga vanim nobelist – Leonid Huwicz, kes sai 2007. aastal Nobeli majanduspreemia. Talle järgneb 89-aastane Lloyd Shapley, keda autasustati 2012. aastal samuti majandussaavutuste eest.
59 aastat on nobelistide keskmine vanus auhinna saamisel. Kõige rohkem on aga 60–64 aasta vanuselt Nobeli preemia saanuid.
49 Nobeli preemiat on antud naistele, neist üks – Marie Curie – võitis auhinna aga lausa kaks korda: 1903. aastal füüsikas ja 1911. aastal keemias. Kõige rohkem on aga naised saanud Nobeli rahupreemiat – 16 korral.
2 korda on Nobeli laureaadid preemiast keeldunud. 1964. aastal loobus auhinnast kirjanik Jean-Paul Sartre, sest ka varem polnud ta auhindu vastu võtnud. 1973. aastal tegi sama otsuse Vietnami diplomaat Le Duc Tho, keda koos USA diplomaadi ja poliitiku Henry Kissingeriga peeti rahupreemia vääriliseks Vietnami sõja rahuläbirääkimiste eest. Le Duc Tho lükkas aga auhinna tagasi, sest ta ei olnud Vietnami tolleaegse olukorraga rahul.
4 laureaati oli sunnitud auhinnast loobuma. Aastatel 1938 – 1939 takistas Adolf Hitler auhinda vastu võtmast Richard Kuhnil (keemia), Adolf Burenandtil (keemia) ja Gerhard Domagkil (meditsiin). Meestele anti hiljem küll Nobeli diplom ja medal, ent rahaline auhind jäigi neil saamata. 20 aastat hiljem sai sama kurva saatuse osaliseks ka kirjanduspreemia laureaat Boris Pasternak, kes tuli algul küll auhinda vastu võtma, ent hiljem sundis Nõukogude Liit teda preemiast loobuma.
3 rahunobelisti viibis auhinna saamise ajal vangis: saksa patsifist ja ajakirjanik Carl von Ossietzky (1935), Myanmari poliitik Aung San Suu Kyi (1991) ning Hiina inimõigusteaktivist Liu Xiaobo (2010).
6 korral on Nobeli preemia välja antud samale inimesele või organisatsioonile. Ainukene inimene, kes on kaks korda saanud vaid ainuisikuliselt talle antud preemia on Linus Pauling: 1954. aastal anti talle keemiaauhind ning 1962. aastal Nobeli rahupreemia. Punasele Ristile on rahupreemiat antud lausa kolm korda (1917, 1944 ja 1963). Kaks korda on rahupreemia antud ka ÜRO Pagulaste Ametile (1954, 1981). Veel on preemia kaks korda saanud veel John Bardeen (füüsika 1956 ja 1972), Marie Curie (füüsika 1903, keemia 1911) ja Frederick Sanger (keemia 1958, 1980).
Erinevalt paljudest teistest preemiatest ei anta Nobeli preemiat postuumselt. Et nii otsustati 1974. aastal, on kaks Nobelisti preemia ikkagi pärast surma saanud – Dag Hammarskjöldile anti rahupreemia 1961. aastal ja Erik Axel Karlfeldtile kirjanduspreemia 1931. aastal. 2011. aastal suri aga meditsiiniauhinna laureaat Ralph Steinman kolm päeva enne preemia avalikustamist. Surmast hoolimata anti preemia ikkagi Steinmanile.
Nobeli perekonnad
5 korral on Nobeli preemia võitnud abielus olevad inimesed. Samuti on ühel korral preemia saanud ema ja tütar ning ühel korral isa ja tütar. Isa ja poeg on Nobeli preemia võitnud kuuel korral ja ühel korral ka vennad. Loe Nobeli perekondade kohta rohkem SIIT.
Jälgi Nobeli auhindade kohta uudiseid Postimehe teadusportaalist. Uuri, missugustest riikidest on tulnud enim Nobeliste Postimehe kaardilt, kellele ennustatakse preemiaid tänavu ning miks on keeruline otsustada, kellele ikkagi preemia anda.