Polaarjää taandudes peavad vaalad pidu

Kaur Maran
, teadusajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Küürvaala vasikas ema kõrval ujumas.
Küürvaala vasikas ema kõrval ujumas. Foto: Scanpix/Caters News Agency

Ajal, mil pea kõik arktika jää sulamisega seotud uudised kuulutavad katastroofi lähenemist, saavad Põhja-Jäämere suured imetajad hoopiski vabamalt hingata.

Sellise tõdemuseni jõudsid Sue Moore ja tema kolleegid USA Riiklikust Ookeani ja Atmosfääri Administratsioonist (National Oceanic and Atmospheric Administration – NOAA), jälgides viimase 30 aasta vaalaseire andmeid. Tuli välja, et mitmed piirkonnas tänapäeval juba küllaltki laialt levinud planktontoidulised liigid - näiteks küürvaalad, kääbusvaalad ja heeringavaalad - olid 1980ndatel kõige enam juhukülalised, kui sedagi. Ka piirkonnale omase Grööni vaala arvukus näib olevat tõusuteel. Uuringu tulemused avaldati ajakirjas Biology Letters.

Teadlased seostavad vaalarohkust jääkatte mastaapse taandumisega. «Üksinda viimase kümne aastaga on kadunud miljoneid ruutmiile. Viimase 30 aasta kontekstis on see 10 protsenti kümnendi kohta. See on uskumatu,» vahendas New Scientist Oxfordi Ülikooli loodusgeograaf Marc Macias-Fauria sõnu.

Jääkatte puudumisel tõuseb nii vee temperatuur kui ka veekihtide segunemine ja põhjalähedaste toitainete pinnale tõusmine. Päikesevalguse käes põhjustab see aga plakntoni vohamist, mis sobib aga suurepäraselt sellest toituvatele vaaladele. Toiduvõrgustikus on sellisel küllusel kindlasti ka edasised mõjud. Tõenäoselt järgneb planktontoiduliste vaalade arvukuse kasvule ka nende looduslike kiskjate – mõõkvaalade ja kašelottide – kõrgetel laiuskraadidel esinemise sagedus.

Paranemas ei ole mitte vaid vaalade arvukus, mõnede andmete järgi mõjutab toidu paranenud kättesaadavus ka nende tervislikku seisundit.

Samas ei tasu loota, et arvukuse kasv piiramatult jätkub. Nimelt paistab ka seireandmetest, et viimase kolme-nelja aasta jooksul pole märkimisväärset tõusu enam toimunud. Aeglustumise põhjus võib seisneda toitainete ammendumises.

Tulevikus võib vaalade ja mereelu tervist kahjustada ka kasvav inimmõju Arktikas.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles