Pisike jäine taevakeha teeb kõike nii nagu ta ei peaks - tiirleb valet pidi, vale nurga all ja vales kohas. Seletamatu avastus ajab teadlasi elevile. Näib, et meie teadmine Päikesesüsteemi ülesehitusest on veel puudulik.
Teadlased hämmingus: ümber Päikese tiirleb müstiline «mässaja» (1)
/nginx/o/2019/07/10/12351150t1h01e8.jpg)
11. august 2016, 14:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Meie koduks oleva tähesüsteemi uurimises on käimas veidrad arengud. Nagu säutsus Belfasti Queensi ülikooli astronoom Michele Bannister, muutus Päikesesüsteemi välisosa just märksa imelikumaks.
Sellega viitas ta hiljuti avastatud veidrale ja seniste tähesüsteemidega mingitki pidi mitte sobivale Neptuuni-tagusele objektile. Müstiline objekt tekitab teadlastes hämmingut mitmel põhjusel. Esiteks ei oska keegi öelda, mis ta täpselt on. Esialgsete vaatluste põhjal võib oletada, et selle tõenäoselt jäise maailma läbimõõt on vähem kui 200 kilomeetrit. Kääbusplaneedi tunnustele ta seejuures justkui ei vasta.
Kõige veidram on aga objekti liikumine. Hetkel tõuseb ta igapäevaselt Päikesesüsteemi planeetide orbiitide tasapinnast kõrgemale. Selline liikumine võib esitada väljakutse isegi tähesüsteemi definitsioonile. Nimelt on astronoomid seni töötanud teadmises, et tähesüsteemi põhitunnus on keskse tähe ümber mööda selget tasapinda tiirlevad planeedid.
Avastatud taevakeha liigub aga Päikese tasapinna suhtes 110 kraadise nurga all. Nagu sellest veel ei piisaks liigub ta veel ka tagurpidi. Nii ei olegi ehk kuigi ülepingutatud teadlaste otsus ristida segadust tekitav keha Niku’ks, mis tähendab hiina keeles mässajat.
Üks seletus Niku ebatavalisele orbiidile on, et miski pidi ta kunagi tavaliselt orbiidilt ära puksima. «Järelikult on Päikesesüsteemi välistes osades midagi, millest me ei ole veel teadlikud,» ütles üks uurimuses osalenud astronoomidest Matthew Holman.
Sellised seletamatud avastused panevad aga astronoomidel silmad särama ja Niku olemasolu tõstab veelgi juba mõnda aega kasvanud kahtlust, et meie praegune mudel Päikesest ja kaheksast tema ümber tiirlevast planeedist vajab tõsist kriitilise pilguga ülevaatamist. Hiljuti teatasid Kalifornia tehnikaülikooli astronoomid Michael Brown ja Konstantin Batõgin hiiglasliku üheksanda planeedi olemasolu võimalikkusest.
Kuigi Niku kindlasti üheksas planeet ei ole (too peaks olema ligi 10 korda suurema massiga kui Maa), on see siiski järjekordne märk sellest, et meie teadmine päikesesüsteemist on veel selgelt puudulik. Samas kahtlustasid teadlased, et tema veider orbiit võib olla põhjustatud üheksanda planeedi gravitatsiooniväljast. Siiski tuli välja, et sellise mõju jaoks on Niku Päiksesüsteemile liiga lähedal. Seega ei oska keegi veel müstilise taevakeha kujunemist ja liikumist selgitada. Ometigi on teadlased selle teadmatuse osas elevil.
«Kui miski on nii segane, on see ju lihtsalt imeline,» ütles Michele Bannister Queensi ülikoolist Belfastis. «Ma ootan väga, mida teoreetilised analüütikud sellest asjast arvata oskavad.»