7 uuringut, mis tipppsühholooge imestama paneb (1)

Riin Aljas
, teadustoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uuringud käsitlesid nii valimiseelistusi kui ka hirmu loomade eest.
Uuringud käsitlesid nii valimiseelistusi kui ka hirmu loomade eest. Foto: Reuters/ScanPix

Business Insideri ajakirjanik küsis maailma tunnustatumatelt psühholoogidelt, mis neid hämmastama paneb.

Pelgalt esimesest klassist läbi kõndimine, paneb reisijaid vaenulikult käituma

Mais avaldatud teadustulemustele viitas Princetoni ülikooli professor Susan Fiske. Põhjus peitub selles, et lennuklassid meenutavad reisijatele majanduslikku ebavõrdsust ning see muudab nad nii vihaseks, et ette võib tulla ka vaenulikku käitumist. Uuringud näitasid, et vihateod olid neli korda sagedasemad just neis lennukites, kus tavareisijad pidid lennukisse sisenema lennuki esiosast, läbides nii ka esimese klassi osad.

Sõltuvus on peamiselt peas kinni

See hämmastas Florida riikliku ülikooli professor Roy Baumeisterit. 2010.aastal läbi viidud eksperimendis mõõtsid teadlased stjuardesside suitsunälga nii pikkadel kui ka lühikestel lendudel. Stjuardessid valiti eksperimenti seetõttu, et lendudel suitsetada ei saa. Tulemused näitasid, et lendude pikkusel ei olnud suitsuiisule määravat mõju, sealjuures tahtsid inimesed lühikeste lendude lõpus pigem rohkem suitsu kui pikema lennu lõpus. Tulemus viitab sellele, et inimesed tahavad suitsu sellepärast, et nad teavad, et sigaret on käeulatuses, mitte aga siis, kui nad pole seda ammu saanud.

Sinu motivatsioon oleneb mõtetest, millest sa ise teadlik ei pruugi olla.

New Yorgi ülikooli professor Gabriele Oettingen tõi välja uuringud motivatsiooni kohta. Need hõlmavad tehnikat (WOOP), kus inimene mõtleb oma eesmärgile, selle parimale võimalikule tulemusele ning võimalike takistuste ületamist, et eesmärgini jõuda. 2014.aastal korraldatigi eksperiment, kus üliõpilastel lasti mõni eesmärk – nagu näiteks kaaslase leidmine – sel moel läbi mõelda. Seejärel korraldati test, kus mõõdeti nende reaktsioone teatud sõnade ja oma eesmärkide vahel seoste loomiseks. Viimaks uuriti tudengite motivatsiooni eesmärk saavutada. Selgus, et need inimesed, kes läbisid WOOP tehnika, olid suurema motivatsiooniga. Põhjus peitub selles, et nende jaoks tundusid tulevik ja olevik lähemalt seotud.

Petame suurema tõenäosusega koos kellegi teisega.

See hämmastas Chicago ülikooli professor Nicholas Epelyt. 2015 aasta uuringus panid inimesed paaris töötama. Mängija A veeretas täringut ning ütles, missuguse numbri ta sai ning seejärel tegi mängija B sama. Kui mängijad veeretasid sama numbri, said nad auhinnaks nii palju eurosid kui koos saadud number. Iga paar veeretas täringut 20 korda. Ehkki keskmiselt pidanuks sama number tulema umbes 20 korral, väitsid mängijad aga, et sama number saadi hoopiski 16 korral. Mängijad valetasid suurema tõenäosusega just siis, kui paariline juba valetas.

Tablett vähendab inimeste ämblikuhirmu

Washingtoni ülikooli professori Henry L. Roediger III juures töötav järeldoktorant tõi välja uuringud, kus ämblikke kartvatele inimestele anti propranololi nimelist tabletti. Uuringud näitasid, et tabletti võtnud inimesed suutsid tarantleid katsuda ning võime kestis veel kolm kuud pärast tableti võtmist.

Inimeste poliitilisi vaateid saab vastupidisel viisil muuta

Duke’i ülikooli professor Dan Ariely mainis uuringuid, kus Iisraeli paremäärmuslased muutsid oma vaateid siis, kui nad nägid oma vaadete kõige ekstreemsemaid väljundeid. Selleks näidati osalejatele kas turismikampaania videot või siis klippi, mis näitas Iisraeli ja Palestiina konflikti kui positiivset Iisraeli-Juudi identiteedi rõhutajat. Video lõppes lausega: «Meil on seda konflikti vaja, et meil oleks maailma kõige tugevam armee.»

Osalejatele näidati neid videosid 2013.aastal väldanud parlamendivalimiste ajal korduvalt. Tulemused näitasid, et teist videot näinud inimesed hääletasid pigem mõõdukamate kui ekstreemsete vaadetega erakondade poolt. Isegi aasta pärast uuringu lõppemist, olid nende vaated nüüd pigem mõõdukamate poole.

Uuringu autorid täheldavad, et lähenemine töötab tõenäoliselt seetõttu, et sel viisil ei tunne inimesed, et nende vaateid rünnatakse ja seekaudu ei tunne nad vajadust oma vaateid kaitsta, pigem annab see neile võimaluse oma arvamuste üle järele mõelda. Samuti võisid osalejad näha üliekstreemseid sõnumeid nii absurdina, et see pani neid ka oma vaadete üle järele mõtlema.

Kellelgi arvamuse küsimine ei pruugi olla parim abinõu

Arizona riikliku ülikooli emeriitprofessor Robert Cialdini ütles, et väiksemgi muudatus võib mõjutada seda, kuivõrd soovivad inimesed sind aidata. Ehkki tüüpiliselt küsime ülemustelt oma töö kohta arvamust, peaksime tegelikult küsima hoopiski nõu. Asi on selles, et kui kelleltki arvamust küsida, siis distantseerivad nad end meist endist ja meie tööst. Kui aga küsida nõu, on neil tunne, et nad töötavad meiega koos ja peaksid meid aitama.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles