Mida Zika viirus täpselt lootega teeb?

Riin Aljas
, teadustoimetuse juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Brasiilias on Zika viirus ajuga seotud sünnidefekte tekitanud rohkem kui 1200 lapsel.
Brasiilias on Zika viirus ajuga seotud sünnidefekte tekitanud rohkem kui 1200 lapsel. Foto: Felipe Dana/AP

Eile avaldatud uuringutest selgub, et Zika viirusest üksi piisab traagiliste sünnidefektide tekkeks.

Lõuna-Ameerikat ja Kariibi mere piirkonda laastava Zika viiruse mõju on seni uuritud peamiselt viirusega kokku puutunud vastsündinute peal. Eile ajakirjades Nature, Cell ja Cell Stem Cell avaldatud uuringutes vaatasid teadlased aga, kuidas reageerivad viirusele looted, nakatades selleks hiirepoegi ja laboris aretatud ajurakke. 

Tulemused näitavad selgelt, et Brasiilia laste sünnidefektide taga on Zika viirus. Nüüd teavad aga teadlased, miks see nii on ja miks põhjustab viirus kõige rohkem kahju just raseduse alguses.

Kui loode puutub Zikaga kokku esimese trimestri jooksul, jõuab see väga kiiresti emakasse ja neisse rakkudesse, mis muidu platsentat kaitseks. Kuna see kaitsemüür pole jõudnud veel piisavalt tugevaks saada, suudab Zika seal palju kahju teha, häirides veresoonte kasvu ja takistades lapseni jõudva vere hulka, pidurdades nii kogu loote arengut.

Isegi kui loode selle rünnaku üle elab, jätkab viirus kahjutegemist, liikudes sündimata lapse ajusse. Ajus hävitab viirus korralikuks arenguks eluvajalikke rakke. Juba varem on teadlased tuvastanud, et Zika võib põhjustada mikrotsefaaliat, millega kaasneb aju taandareng ning ebatavaliselt väike või suur pea.

Uuritud hiirte puhul nähtus aga, et kõik viirusega kokku puutunud ajud olid ebanormaalsed, ent mitmel viisil, mida seni inimeste juures täheldatud ei ole. Siiski tasub ka meeles pidada, et hiirte ja inimeste organismid on piisavalt erinevad, et alati ei olegi nende peal tehtud katsed inimestele kohaldatavad.

Cellis ilmunud uuringu juhtivautori, Washingtoni ülikooli teadlase Dr.Michael S. Diamondi sõnul on aga Zika viiruse ja looteväärarengu vaheline seos oluline näitaja, sest nii on kindel, et vaid viirusest endast «piisab». Seni kahtlustas osa eksperte, et defekte võib viirus põhjustada siis, kui see on kokku puutunud mõne teise nakkusega nagu näiteks kollapalavikuga, selgitas Diamond väljaandele Los Angeles Times.  

Zika viirusega töötab praegu suur hulk teadlasi, sest inimkond ootab meeleheitlikult vaktsiine ja ravi. Alates 2015. aastast on viirus levinud 44 riiki. Brasiilias on see mikrotsefaaliat põhjustanud üle 1200 lapsel. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles