Tehisinimeseni samm lähemal: laboriloode püsis elus pea kaks nädalat

Riin Aljas
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tehisloode püsis elus koguni 13 päeva. Praegused seadused ei luba eetilistel põhjustel aga üle 14-päevaseid looteid uurida. Pilt on illustreeriv.
Tehisloode püsis elus koguni 13 päeva. Praegused seadused ei luba eetilistel põhjustel aga üle 14-päevaseid looteid uurida. Pilt on illustreeriv. Foto: Mercury Press/Caters News Agency

Senine üheksapäevane rekord löödi nelja päevaga. 

Asja olulisus ei peitu lihtsalt võidujooksus, vaid iga lisanduv päev annab bioloogidele uusi andmeid inimelu kõige esimeste etappide kohta. Ka võib see lahendada küsimuse, miks mõned rasedused katkevad, selgus sel nädalal ajakirjades Nature ja Nature Cell Biology avaldatud teadustulemustest. Nimelt hoidsid bioloogid laboris kasvatatud loote elus 13 päeva. 

Kuigi loomaloodete mehhanisme mõistavad teadlased juba ammu, on meie teadmised inimloodete kohta palju kehvemad – hiirte, konnade ja kalade kohta on kordades rohkem infot. Tänu uuele tehnikale suutsid Cambridge ülikooli teadlased kasvatada looteid tasemeni, kus neil arenesid rakud, millest hiljem moodustuksid organid.  «Seda oli imeline vaadata!» ütles ajakirjale Nature uuringu juhtivautor Cambridge ülikooli bioloog Magdalena Zernicka-Goetz.

Bioloogid usuvad, et tänu uuele tehnikale võiks ehitada juba järgmisel tasemel looteid. See püstitab aga nii eetilisi kui ka seaduslikke väljakutseid, sest suur osa riike – sealhulgas näiteks USA ja Suurbritannia  – ei luba üle 14-päevaseid looteid uurida. Otsuse loogika peitub selles, et kaks nädalat on aeg, kus lootest saab unikaalne inimene. Nii lõpetasid ka selle uuringu autorid eksperimendi, enne kui kahe nädalani jõuti, siiski ei usu teadlased, et loode oleks sellest kauem elus püsinud.

Bioloogidel õnnestus loodete eluajal jälgida senisest täpsemalt missugused rakud millal arenesid. Lisaks sellele tõi uus loote kasvatamismeetod koos loodete uurimisega välja seniteadmatuid erinevusi inimloodete ja hiirte loodete vahel. Nii tõdevad bioloogid taas, et näriliste põhjal inimeste uurimine on ebatäpsem kui arvasime.

Kuigi teoreetiliselt oleme inimese ehitamisele lähemal kui kunagi varem, ei ole see teadlaste eesmärk: praegu luuakse looteid selleks, et paremini aru saada, miks sünnivad osa lapsi vigasena ja miks osa rasedusi katkeb. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles