Pterosaurused suutsid lennata ühtejärge 16 000 kilomeetrit

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pterosauruse mudel
Pterosauruse mudel Foto: SCANPIX

Paleontoloogide sõnul suutsid lendavad hiidsisalikud pterosaurused ilma vahemaandumisi tegemata lennata 16 000 kilomeetrit.

Tänapäeval on teada nelja suurt pterosauruseliiki, mille hulgas oli kalekirjakute pikkuse ja 30-meetrise tiiva siruulatusega isendeid, kirjutab National Geographic.

USA Chathami ülikooli teadlase Michael Habibi sõnul kasutasid lendavad hiidsisalikud pikkade distantside läbimiseks ära erinevaid õhuvoole.

«Võimalik, et nad liigutasid tiibu paar minutit korraga, siis lasid õhuvooludel end kanda ja liuglesid. Nende lihased said vahepeal puhata,» selgitas Habibi.

Paleontoloogi sõnul kulutasid pterosaurused ühe lennuga energiat, mis võrdub umbes 72 kilogrammi rasvaga.

Nüüdne pterosauruste lennu-uuring põhineb eelajalooliste loomade tiiva siruulatuse, tiivakuju, kehamassi ja keha rasvakihi arvutimudelil.

«Kõige keerulisem oli see, kui palju nad pika maa läbimiseks pidid end «tankima». Näiteks rändlinnud kaotavad pikal rännul umbes 50 protsenti oma kehakaalust,» lausus Habibi.

Kuid pterosauruste anatoomia ja lennustiil on tänapäeva lindude omast erinev.

Varasemates uuringutes on pterosauruse lennumudeli loomiseks võetud aluseks tänapäeva suurima linnu albatrossi kohta käivad andmed.

«Kuid pterosauruse ja albatrossi tiibade liigutamissagedus ja –kiirus on erinevad. Selle tõttu ei pruugi saada adekvaatset pilti,» tõdes Habibi.

Paleontoloogi arvates võis pterosauruste miinimum lennuvahemaa olla 8000 kilomeetrit ja maksimum 32 000 kilomeetrit ning ka kõik need vahemaad, mis selle vahele jäid.

Uus uuring läheb vastuollu varasematega, milles väidetakse, et oma suuruse tõttu oli pterosaurustel raske lendu tõusta.

Samas on teada, et Quetzalcoatlus northropi, kes elas tänapäeva USAs Texase aladel umbes 70 miljonit aastat tagasi, oli kõige suurem kunagi lennanud olend. See pterosaurus kaalus 200 kilogrammi.

Oletatakse, et see hiidsisalik ei alustanud lendu maapinnalt, vaid läks lendu kas kaljunukkidelt või puudelt.

Habibi arvates kasutasid lendavad hiidsisalikud äratõukel nii tiibu kui ka tagajäsemeid.

Brasiilia pterosauruste ekspert Alexander Kellner lisas, et pterosauruste lendamisvõime suhtes ei olda üksmeelele jõutud.

Üks põhjus võib olla selles, et pterosauruste kehastruktuuri kohta on küllaltki vähe andmeid. Siiani on segadus ühe Hiinast leitud lendava hiidsisaliku skeleti ümber. Selle tiivaluumembraanides avastati kiude, mida ei esine mitte ühelgi teisel loomal.

«Me ei tea, millest need kiud koosnesid, kuid teame, te need mõjutasid üsna palju pterosauruste lennuvõimet,» selgitas Kellner.

Kui Habibi uuring paika peab, siis lendasid suured pterosaurused pidevalt mandrite vahet.

Kui enamik liike elab oma kitsas piirkonnas, siis hiidsisalike ajastu lennuvõimelised isendid võisid kogu maakera oma koduks pidada.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles