Väljasurnud inimliigid nagu neandertallased võivad tegelikult siiani olla meie hulgas - vähemalt meie DNA hulgas. See võiks aidata seletada nende kadumist fossiilsete leidude seast umbes 30 000 aastat tagasi.
Neandertallased võisid kahel perioodil meie liigiga ristuda
22. aprill 2010, 18:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõikjalt üle maailma pärit 1983 inimese DNA uurimine viitab võimalusele, et väljasurnud inimliigid nagu Homo neanderthalensis või Homo heidelbergensis ristusid meie esivanematega kahel lahusoleval ajaperioodil ning nende DNA on meie genoomis tänapäevani, vahendab Tartu ülikooli teadusportaal
.
Uurimuse viis läbi New Mexico ülikooli töörühm. Rühma juhi Jeffrey Longi sõnul tähendavad uurimistulemused, et neandertallased ei kadunud kunagi lõplikult ja peaaegu kõigis tänapäeva inimestes on pisut neandertallast, kirjutas Physorg.
Uurimisalused võeti 99 inimpopulatsioonist Ameerikast, Okeaaniast, Euroopast, Aasiast ja Aafrikast. Teadlased uurisid üle 600 mikrosatelliidi asukohta genoomis.
Mikrosatelliidid on genoomis palju kordi korduvad lühikesed DNA järjestused, mille pikkus inimestel varieerub. Doktorant Sarah Joyce töötas mikrosatelliitide põhjal välja evolutsioonipuu, mis aitas seletada varieeruvusi mikrosatelliitide asendites.
Tulemused olid ootamatud, kuid Joyce'i sõnul seletaks leitud varieeruvust kõige paremini see, kui meie esivanemad oleksid pärast Aafrikast lahkumist kahel erineval ajaperioodil teiste arhailiste inimliikidega ristunud.
Esimene periood oli umbes 60 000 aastat tagasi Vahemere piirkonnas ning teine Aasias umbes 45 000 aastat tagasi. Tänapäevaste aafriklaste genoomist teiste inimliikidega ristumise jälgi ei leitud.
Esimese ristumise järel rändasid inimesed Vahemere kaldailt Põhja-Ameerikasse, Euroopasse ja Aasiasse. Teine, Aasias aset leidnud ristumine, muutis seejärel Okeaaniasse rännanud inimeste genoomi.
Uurimistulemusi tutvustati 17. aprillil Ameerika antropoloogide iga-aastasel kokkusaamisel Albuquerque's, kus avastus äratas palju huvi teistes teadlastes, kes on püüdnud seletada kummalisi variatsioone inimgenoomis. Leipzigis asuva Max Plancki evolutsioonilise antropoloogia instituudi teadlase Linda Vigilanti sõnul võib avastus aidata seletada siiani seletamatuks jäänud geneetilist varieeruvust Vaikse ookeani regioonis.
Teised Max Plancki instituudi teadlased eesotsas Svante Pääboga said eelmisel aastal valmis neandertallaste genoomi esimese versiooni. Tulemused avaldatakse varsti ning loodetavasti aitavad need paremini uurida teiste inimliikidega ristumise võimalust. Varasemate uurimuste põhjal ristumist ei toimunud, kuid erinevalt Pääbo viimasest uurimusest ei põhinenud need kogu genoomi analüüsil.