Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

1700 aasta vanune seatinakirst peidab endas gladiaatorijäänuseid?

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
1700 aasta vanune seatinakirst peidab endas gladiaatorijäänuseid? | FOTO: AFP/Scanpix

Arheoloogid leidsid Itaaliast Rooma lähistelt 1700 aasta vanuse seatinast kirstu, mis võib sisaldada gladiaatori jäänuseid.

Kunagisest metropolist Gabiist leitud kirst on ainulaadne selle tõttu, et Rooma ajastu seatinakirste ei ole just palju leitud, kirjutab National Geographic.

Arheoloog Jeffrey Beckeri sõnul oli 362 kilogrammine seatinaleht keeratud ümber surnukeha nagu pannkook.

Becker lisas, et selles kirstus maetud isiku kindlakstegemine võib keeruline olla, kuna hauapanused puudusid.

Roomast 18 kilomeetri kaugusel asuva Gabii rajati kümnendal sajandil eKr. Gabii ja Rooma olid heanaaberlikes ja poliitilistes suhetes.

Beckeri sõnul meenutas Gabii Roomat, seda nii oma ehitiste, tänavate kui ka elanike poolest.

Gabii hakkas oma tähtsust kaotama kolmandal sajandil pKr. ning üheksandaks sajandik oli see linn mahajäetud.

Linna allakäigu kindlat põhjust ei teata, kuid oletatakse, et seda võis teha Rooma kasvav võimsus – Rooma «neelas» Gabii lihtsalt alla.

Arheoloogide arvates võib nüüd avastatud kirst aidata heita valgust selle linna ajaloole.

1700 aastat tagasi oli seatina hinnatud metall ning selle tõttu valmistati sellest kirste vähe. Selline matmine sai osaks küllaltki tähtsatele isikutele.

Euroopast on ka varem 1000 aasta vanuseid seatinakirste leitud. Neisse on maetud kõrgemad sõjaväelased, kristliku kirikuga seotud jumalasulased ning isegi naisgladiaatorid.

Rooma arheoloogia asjatundja Jenny Halli kinnitusel võidi seatinakirste kasutada ka kõrgklassi naiste ja neidude matmiseks.

Oxfordi ülikooli teadlase Bruce Hitchneri arvates aga ei saa selles kirstus gladiaatorijäänused olla, kuna see kirst pärineb 4. – 5. sajandist A.D., kuid gladiaatorite kõrgaeg oli paar sajandit varem.

Ka üllatas kirstu leiupaik, mis oli linna keskel. Roomlastel ei olnud kommet oma surnuid linna matta.

«Ma ei arva, et surnu maeti nii-öelda taha aeda laiskusest. Põhjuseks võib olla midagi sellist, mille tõttu surnukeha ei saadud linnast välja viia,» selgitasid arheoloogid.

Becker ja ta meeskond loodavad seatinast kirstu saladuse lahendada. Teada on, et seatinast kirstus võivad inimjäänused, kaasa arvatud juuksed säilida. Seda siiski ainult juhul, kui õhk ei ole surnukehale juurde pääsenud.

Teadlased peavad seatinast kirstu uurimisega ettevaatlikud olema, et mitte mürgitust saada. Teada on, et seatinatolm võib vähki tekitada.

Esialgu loodetakse lasta kirstu jalutsis oleva augu kaudu väike fiiberoptiline kaamera.  Kui saadakse sealt pilt, siis tegutsetakse edasi.

«Loodame, et meil avaneb võimalus teha kindlaks, kes oli see isik, kes elas 1700 aastat tagasi ning maeti sellises kirstus,» lausus arheoloog Becker.

Fotot vaata siit.

Tagasi üles