USA teadlased avastasid Päikeselt rühma uusi plekke.
Uued päikeseplekid ennustavad kosmilisi torme
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
8. veebruar 2010, 14:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadlased jätkasid, et uute plekkide teke võib ennustada tugevaid kosmilisi torme, kirjutab spaceweather.com.
Nüüd avastatud päikeseplekid tähistati numbriga 1045.
Päikese tugevad plasmapursked saadavad Maa suunas elektronide ja prootonite voo, mis võivad satelliite rikkuda. Samuti on laetud osakeste voog ehk päikesetuul magnettormide ja virmaliste tekitajaks.
Teadlased ei pakkunud veel välja täpset aega, millal massipursked või kiirgustormid Maani jõuavad.
Päikeseplekid on Päikese fotosfääri eriti tugeva magnetväljaga gaasikogumid, mis tunduvad tumedana seetõttu, et nad on ümbritsevast gaasist tuhandeid kraade jahedamad.
Päikeseplekkide arv ja suurus iseloomustavad Päikese aktiivsuse taset.
Kogu Päikese aine on äärmiselt kõrge temperatuuri tõttu plasmaolekus. Päike pöörleb ekvaatoril kiiremini kui kõrgematel laiuskraadidel.
Et Päikese pöörlemine on eri laiuskraadidel erinev, siis tema magnetvälja jõujooned põimuvad, nii et magnetvälja silmused purskuvad Päikese pinnalt välja, tekitades laike ehk päikeseplekke.
Päikese aktiivsusperioodid korduvad keskmiselt iga 11 aasta tagant.