USA ei tee asteroidide tõrjumiseks midagi

Eger Ninn
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Enamik suurtest ja kokkupõrke korral globaalse katastroofi tekitavaist asteroididest on teada, kuid selliseid taevakehi on vähe ning Maa kokkupõrge nendega on ebatõenäoline.
Enamik suurtest ja kokkupõrke korral globaalse katastroofi tekitavaist asteroididest on teada, kuid selliseid taevakehi on vähe ning Maa kokkupõrge nendega on ebatõenäoline. Foto: AFP / Scanpix

Ohtlikest asteroididest on räägitud päris palju ning isegi USA kongress on andnud korralduse probleemiga tegeleda, kuid sellele vaatamata pole tehtud mitte midagi, selgus äsja avaldatud raportist.


Enamik suurtest ja kokkupõrke korral globaalse katastroofi tekitavaist asteroididest on teada, kuid selliseid taevakehi on vähe ning Maa kokkupõrge nendega on ebatõenäoline, vahendab

Tartu Ülikooli teadusportaal Novaator

Reutersit.

Hullem on olukord pisut väiksemate, kuid sellegipoolest väga ohtlike asteroididega. Neid tiirleb Päikese ümber suures koguses ning enamikku neist inimkond ei tunne.

USA Teaduste Akadeemia poolt välja antud raportis kirjutati, et kokkupõrge väikese asteroidiga pole sugugi nii ebatõenäoline, mistõttu tuleks taolised objektid leida, nende orbiidid kirjeldada ning välja töötada tegutsemisplaanid erinevate stsenaariumite korral.

«Ma ei oska öelda, miks midagi tehtud pole,» ütles raporti koostamisel osalenud Mike A'Hearn Marylandi ülikoolist.

«President Obama administratsioon toetab küll teadust sõnades, kuid majanduslanguse ja suure eelarvepuudujäägi tingimustes võivad sõnad ja teod kergesti eri teed käia,» lisas ta.

2005. aastal otsustas USA Kongress, et kaardistada tuleb vähemalt 90 protsenti rohkem kui 140-meetrise läbimõõduga asteroididest, mis võiksid Maad ohustada. 140-meetrine asteroid tekitaks Maaga kokku põrgates tohutuid regionaalseid purustusi.

Siiski pole otsuse tegemisest raha eraldamiseni jõutud ning teema vastu pole huvi tuntud. Raporti koostanud teadlased tegid edaspidiseks tegutsemiseks mitmeid soovitusi.


«Kõik soovitatud suunad on kallid võrreldes sellega, mida me teeme või õigemini ei tee praegu, aga võrreldes sellega, millele riik raha kulutab, on tegu siiski üsna odavate meetmetega,» arvas A'Hearn.

Teadlaste meelest minimaalne mõtet omav programm oleks kaks ja pool korda kallim praegusest.

«Vähemalt tsiviilkaitse meetmete peale tuleks mõelda, sest just seda on vaja 50-75-meetrise läbimõõduga objekti korral. Tegevus seisneks peamiselt selle piirkonna elanike evakueerimises, mida asteroid või meteoorkeha tõenäoliselt tabaks,» selgitas A'Hearn, viidates suurtele probleemidele, mis kaasnevad orkaani teele jäävate inimeste evakueerimisel.

50-meetrise läbimõõduga taevakeha tekitatud purustused on võrreldavad võimsa tuumapommi plahvatusega.

A'Hearn arvas, et tõenäoliselt on maailmas palju riike, kes neid asteroididevastases tegutsemises ei usaldaks. «Sellist programmi nähtaks kui superrelva loomise katset, mistõttu on vaja rahvusvahelist koostööd ja diplomaatiat, et programmi aktsepteeritaks,» rääkis teadlane.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles