Arheoloogid leidsid neandertallaste valmistatud ehteid, mille vanus ulatub 50 000 aasta taha.
Neandertallased valmistasid ehteid
Teadlaste sõnul näitab leid, et neandertallased suutsid nüüdisinimesega sarnaselt väljendada end sümbolite kaudu, kirjutab AFP.
Nüüdisinimese valmistatud vanimad ehted pärinevad 75 000 – 120 000 aasta tagusest ajast Aafrikast ja Lähis-Idast.
Kuna selliseid ehteid ei leitud Euroopa aladelt, kus siis elasid neandertallased, siis arvati, et ehete valmistamine oli omane ainult nüüdisinimesele.
Pikka aega arvati, et neandertallased ei oleks ise suutnud ehteasjade valmistamise ideele tulla.
Suurbritannia Bristoli ülikooli arheoloogide leid aga muutis käsitlust neandertallastest. Kagu-Hispaanias asuvatest koobastest leitud ehted arvatakse pärinevat ajast, mil tänapäevainimene veel ei olnud Euroopasse jõudnud. Teadlased on veendunud, et need valmistasid neandertallased.
Neandertallaste ehted on põhiliselt merekarbid, mida on värvitud erinevate looduslike värvidega. Osadele on tehtud augud, et neid saaks kaela riputada.
Uuringut juhtinud arheoloogi Joao Zilhao sõnul ei toitunud neandertallased mereandidest, selle tõttu püüti neid vaid ehete saamise eesmärgil.
Teadlane lisas, et neandertallased värvisid karpe mitmete pigmentvärvidega. Osa värve on aga toodud isegi kilomeetrite kauguselt.
Arheoloogid leidsid ka väikseid luid ja suuremate mereloomade koori. Esimesed võisid olla «pintslid», teised aga «kausid», kus värvi segati ja hoiti.
Zilhao arvates näitavad leiud, et neandertallased olid sama loomingulised kui nüüdisinimesed.